Hmm...

Oma südameteele panin ma sildi, kus kirjas: "Sissepääs keelatud!", aga Armastus astus naerdes sisse ja hõiskas: "Mina pääsen igale poole."

Kuidas ta sisse sai? Uks oli ikka kohe päris mitme luku ja riiviga kinni ja müür oli ka veel ees.

Näe, Hergo, loe =D

Kettkiri.

1. Kas sulle meeldib jõul? Miks?

Ei meeldi. Inimesed on selle nii ära rikkunud. Erinevad kampaaniad, millest lõigatakse ainult kasu, sest inimesed on ju jõulude ajal eriti helded. Osta 2 l Coca Cola ja annetame 25 senti lastele. Miks mitte? See haiglane ringi jooksmine juba novembrikuus. Jõulukaunistused, raha raiskamine, kinginimekirjad - peavalu, mida kellele kinkida. Kuigi seda võiks ju aastas 365 päeval teha, kui tunne tuleb. Ja ideeliselt peaksime ju tähistama Jeesuse sündi. Kui paljud seda päriselt teevad? See vast pole päris see, kui kord aasatas jõuludel minna kirikusse, laulda enda kaks laulukest ja kuulata jutlust.

2. Kujuta ette, et nende jõuludega läheb kõik täpselt täkke ja nad tulevad just sellistena nagu sa tahad. Kuidas ja koos kellega need jõulud mööduvad?

Monte Cristot juues ja asju pakkides, sest järgmisel päeval asun teele Hispaania suunas.

3.Milline on su esimene jõulumälestus?

Ei mäleta. Esimene, mis mul meelde tuleb, on kirjas järgmise küsimuse all.

4. Kas sa kartsid lapsena jõuluvana?

Lasteaias oli meil jõulupeo ajal näidend käsil. Mina mängisin jänest. Pärast tuli jõuluvana ja saime kinke ka. Emme tahtis, et ma jõuluvana põlvele istuks. Hakkasin nutma ega läinud. Kas ma siis kartsin jõuluvana või selle habeme taga olnud issit, seda ma ei oska enam öelda.

5. Parim jõulumälestus?

NG jõulupeod/eriti ühika jõulupeod

6. Lemmik jõulutoitude seast?

Raudselt hapukapsas.

7. Kus veedad sellel aastal jõulud?

Kodus perega.

8. Kas sul on mingeid jõulutraditsioone?

Kindlalt hoian kinni ühest traditsioonist - mitte külastada kirikut jõululaupäeval.

9. Sinu jõulukingisoov?

Sooviks jätta selja taha kõike, mida ma enda sees hoida ei tahaks.

10. Parim kink, mille oled jõuluks saanud?

Puhh-puhh. Laps ju ikkagi.

11. Kes ei peaks sellel aastal kinki saama?

Kellelegi ei annaks kinki. Ja siis näiteks maikuus annaks kõigile nende kingid kätte. Aga ilma jõulupakkepaberiteta ja ilma luuletusteta. Lihtsalt niisama. Ilma mingi vihjeta jõuludele. Maailmas valitseks ilmselt täielik segadus.

12. Mida soovid oma blogikülastajatele?

Rahulikke, rõõmsaid ja ebatraditsioonilisi jõule. Murdke traditsioone ja siis te saate aru, et selleks, et lähedastega hea koos oleks, ei pea tegema kinke, kulutama jõulusöögile tervet varandust, ega ehtima tuba, maja, kuuske.

Ostan/müün/vahetan mõistust.

Sees on nii palju. Liiga palju. Aga kuidagi välja ei tule. Isegi üle ei aja. Lihtsalt istub mu sees ja sööb mind. Kohe isuga närib.Raske on mitte mõelda.

Tahaks lihtsalt maailmarõõmus olla.

Selline toimiv/reaalselt mõtlev mõistus ei tahagi vist mu juurde enam tagasi tulla. Vähemalt ta väga endast märku küll ei anna. Aga ma ei jaksa enam selle teise asjaga mõelda. See on veits kurnav. Mille kuradipärast ei võiks kõik sõrmenipsu peale paika loksuda? Tahaks olla veel väike plikatirts ja lihtsalt uskuda, et üks õhtu kohe varsti tuleb mu juurde haldjast ristiema ja vibutab korraks enda võlukepikest. Ja ma saan sinna, kus ma tahan olla, ilma mingite takistusteta. Või saatke mulle postiga enda haldjatolmu ja ma luban, et ma teen ise kõik ilusti korda ja kurjalt seda ei kasuta. Kõik, mis üle jääb, saadan tagasi ka. Ausalt.

Täna öösel näen ilmselt unes haldjaid.

Tsautsau, mõistus.

Kui Sa mind nüüd kuuled, kusiganes Sa ka poleks, siis äkki Sa oleks nii tore ja tuleks tagasi. Jubedalt oleks vaja Sind.

Ette tänades,
Kessu.

000000004000000045000...?

Rong sõitis rööbastelt maha. Trollil purunes üks sarv. Bussil lõhkes kumm. Oli elektrikatkestus. Juhtmed lõid lihtsalt veits pea peal kokku. Saja kahekümnega vähemalt. Kallid sõbrad, sugulased, tuttavad ja muidu toredad inimesed - vähemalt paar päeva olen kuskil mujal. Teises dimensioonis ilmselt. Aga ärge muretsege. Küll ma naasen.

Kaksikhing/-vaim/-leek?

"Uues ajas räägime siis teadlikkuse partneritest (vanas energias hingesugulased) ja kaksikvaimust (vanas kaksikhing). Teadlikkuse partner tuleb selleks, et saaksime end puhastada jääkidest mis on seotud meie suhte mallide ja mees ning naisenergiatega. Nendega suhe ning sümpaatia tekib väga kiiresti ning võimsalt ning võib ka sama kiiresti läbi saada. Siin on sageli kõik juhitud impulssidest ning kiirusest, samas võib olla siin liikumises ja olemises takistusi. Kaksikvaim on sinuga hästi sarnane, ning teil on enamasti kontakt igal tasandil ja mis peamine energeetiline kergus ja voolamine - vaimne, füüsiline, intellektuaalne, emotsionaalne jne. Te olete väga sarnased paljuski, eriti oma arusaamisest elust ja maailmast. Kuid olete ka väga erinevad paljuski. See on hea kombinatsioon. Kaksikvaim on nii võimas kontakt ja energia, et seda ei saa mingi imega oma peast välja. Aga sageli võib ka teadlikkuse partner tekitada üsna sarnase efekti. Parim moodus vahet teha ongi see, et kaksikvaimudel on tavaliselt väga sarnased eluülesanded, või et nad võivad oma eluülesandeid põimida vahel. Ja uues energias on muidugi super abiline meie sisemine tunnetuskompass või GPS, mis kunagi ei peta kui selguses seda vaadata. Lisaks näevad kaksikvaimud kohati ka füüsiliselt sarnased välja..."

"...Teadlikkuse partnerid tulevad ka selleks, et meid ette valmistada meie kohtumiseks meie KAKSIKVAIMUGA, keda siis peaks olema maailmas ainult üks. Kuna tegu on ülemineku ajastuga, siis paljud kaksikvaimud on kehastunud üheaaegselt, kuigi ehk eri paigus. Nendel inimestel on maksimaalne sarnasus paljus, isegi nende elu ülesanded, mida annab ilusasti kokku panna ja koos väljendusi leida. See on vapustav ja imeline kooslus kus ka erinevad elemendid klapivad. Näiteks on mehel palju vee elementi energeetiliselt (mitte horoskoobi järgi) ja naisel palju tuld, siis üks tasakaalustab teist.... "

"...Sinu hingegrupis kehtib sama põhimõte. Kaksikleek võrdub parima maapealse sõbraga, kes on oma mõtetes, tegudes sinuga niivõrd sarnane, et armud tegelikult iseendasse temas. See on hing, kes on sinuga koos palju näinud, nii selles, kui ka eelmistes eludes.Ajuti olete teineteise jaoks ka vaimsed teejuhid. Need suhted ja ühised kogemused on teid juhtinud ühes ja samas suunas nii taevas kui ka maa peal. Seetõttu selgub täiskasvanuks saanud hingedel sageli, et nende senine elu ja lapsepõlv on mõlemal üpris sarnased...."

Ükskord ma sealt üle kõnnin.

Käisin Tartus. Hea oli. Kõik.

"Tule võta mu aega, sest aega mul on. Tule vaatame taeva, seal midagi on. Palju muud mul ei ole, kuid aega mul on. Tõesti aega mul Sinu jaoks on."

"Since people are going to be living longer and getting older, they'll just have to learn how to be babies longer."

(Andy Warhol)

Hea.

Hingata sinu suu läbi,

elada sinu silmade süvas,

põimuda soon-soonelt,

olla koos,

sest aega on nii vähe meie jaoks.

Ainult see elu.

Ainult see elu.

(Eeva Park)

Puhas rõõm.

"Elu on haigus ja selle jaoks on igasuguseid ravimeid ning Sa oled üks tõhusamaid antibiootikume selle vastu."

Halb tõde või hea vale?

Huvitav, miks inimesed üksteisele valetavad/petavad/teatud asju varjavad? Kas kõigi jaoks poleks lihtsam, kui ei oleks salatsemisi, kui poleks nihverdamist ja sellest tulenevalt probleeme? Sest tegu on ju faktiga, et lõpuks tuleb kõik ikkagi välja. Ükskõik mispidi. Näiteks räägitakse ennast ise sisse ja siis tuleb välja, et varjatud on seda juba pikemat aega. Või keegi kuskil nägi midagi ja rääkis kellelegi, kes rääkis kellelegi, kes rääkis kellelegi, kes rääkis kellelegi jne. jne. Ja lõpuks jõudis asi ka õige inimese kõrvu, arvatavasti küll sellest meeletust ringlemisest on tõde muutunud vähemalt poole võrra. Kas siis poleks lihtsam juba ise see õige variant ära rääkida? Ja varjamine on ju tegelikult päris raske: nii iseenda, kui ka teiste närvidega pedereerimine. Kui südametunnistus on vähegi olemas, siis peaks südamel ju veits valus hakkama, teades, et Sa valetad kellelegi olulisele. Sest ilmselt valetatakse/varjatakse asju ju inimeste eest, kellest hoolitakse. Sest arvatakse, et tõde teeb liialt haiget."Ma pigem säästan teda sellest." Aga kuidas saab keegi teise inimese eest otsustada, et mida ta kuulda tahab ja mida mitte? Mina eelistan pigem halba tõde kui siis seda rõõmsaks tegevat vale. Mille Sina valiksid?

Oma südamevärvi ei tunne ma ära.

Marilyn Monroe eri.

48. aastat tagasi 5.augustil suri Marilyn Monroe. Töö juures oli igav ja leidsin ajakirjast Naised artikli temast. Ja seal oli täitsa mitu tema tsitaati. Ja siin need on.

Üks mu lemmikuid: "Koerad ei hammusta mind, inimesed aga küll."

***

"Kui Sa suudad neiu naerma panna, saad Sa Ta panna tegema absoluutselt kõike."

***

"Tark tüdruk lahkub enne, kui ta maha jäetakse."

***

"Kui oleksin järginud kõiki reegleid, ei oleks ma kusagile jõudnud."

***

"Karjäär on küll suurepärane, kuid külmal õhtul sa selle kaissu ei poe."

***

"Mul pole midagi elu vastu meeste maailmas, kuni ma saan selles naine olla."

"Parem on olla täiesti naeruväärne kui lõpmatuseni igav."

Naised.

Lugesin päris huvitavat raamatut. Meie laeva miniraamatukogust sain. Tegu oli siis Charles Bukowski "Naistega".

Tagakaas: "Kui ma oleksin naiseks sündinud, oleks minust kindlasti saanud prostituut. Kuna ma aga olin sündinud meheks, siis oli minus pidav iha naiste järele, ja mida lihtsama naised, seda parem. Ja samas naised – eriti head naised – hirmutasid mind, sest lõpuks jahtisid nad su hinge ja seda osa hingest, mis mul veel alles oli, tahtsin ma hoida iseendale. Põhiliselt igatsesin ma prostituute, kõige labasemaid naisi, sest nad olid rämedad ja tundetud ja neil polnud isiklikke nõudmisi. Sa ei kaotanud midagi, kui nad sust lahkusid. Ja samas igatsesin ma õrna ja head naisterahvast, hoolimata hinnast, mida tuli maksta. Kaotajaks jäin ma nii või teisiti. Tugev mees oleks mõlemat sorti naised jätnud kus see ja teine. Aga ma ei olnud tugev mees. Nii võitlesin ma oma naistevõitlust edasi ja võitlesin naise ideega iseendas."

***

"Isegi, kui inimesed polnud abielus, oli neil teineteise vastu teatud kohustused. Tegelikult on usaldusväärsus siis isegi olulisem, sest see pole seadusega kinnitatud."

"Naised on kõik erinevad. Suurem osa naisi on segapuder kõige paremast ja kõige halvemast-nad on suurepärased ja nad on kohutavad. Sellegipoolest on mul hea meel, et nad on olemas."

Igas mõttes.

NÕME OLEN!

Homefucking is killing prostitution.(Kris Moor)

"Kas Sa armastad mind?"

"Nojah."
"Ei, ütle kas armastad."
"Vist küll."

"Mis moodi vist küll? Kurat, Sa võid ükskõik mis küsimuse peale niimoodi vastata, aga see ei ole praegu ükskõik milline küsimus! Ma räägin armastusest, mis on olemise alus, mis on meie suhte alus, see on kogu eksistentsi substraat, see on numinoosne invariant ja Sina ütled selle peale vist küll! Palu kohe vabandust ja ütle, et Sa armastad mind!"

"Palun vabandust, et ma armastan Sind."
"Ei no tore..."

***

"Kurat, ma ei teagi, mis ma tahan. Kas nii saab ka olla, et tegelikult ma ei tahagi mitte midagi? Inimesed, sõbrad, tuttavad... kogu see faking laiff - tule hammusta palun veel mu küljest üks tükk! Ja siis söö ja matsuta! Lonksa veini peale! Nagu mingi organoloogiline pühaõhtusöömaaeg! Ma tahaks siiski ennast solipsistiks pidada, saad aru. Ma tahaks võõranduda... väärastuda - absurdi jõuda... Aga see, mis toimub, on hoopis midagi muud, kõik on täiesti vastupidi. Tegelikult on kõik mingi nõme emotsionaalne patoloogia ja mis kõige hullem - mõnikord läheb see mulle isegi korda. - Vahel ma kardan, et hakkan inimeseks muutuma... "

"Äkki Sa peaksid psühholoogi juurde minema?"
"No mida veel... Vittu - ma olen psühholoog."

***

"...antud juhul on probleem selles, et probleemi nagu õieti polegi. Või kui on, siis on probleemiasetus väga problemaatiline. See muidugi hõlbustab tingliku väljenduslaadi ja sümboolsete tähenduste terviklikkust. Aga kui nüüd püüda probleemi täpsemalt piiritleda ja läbi vähemusgruppide seda kuidagi kirjeldada, siis me näeme, et probleem on must või pigem tumehall, kergelt sinaka läikega; pisut nahkjas, pisut kahkjas; stereotüüpselt silmatorkav ja ümar. Kindlasti on probleem ka suur, ent mõõtkava ei oma antud hetkel tähtsust. Nimelt on suurus vaid teoreetiline mõõde, nagu ka vanus. Ent loogilisel skaalal jääb see täpselt kahe silma ja kolme koma vahele. Kõik, mis me öelda saame, on see, et probleem on olemas ning probleem ei ole pelgalt semiootiline, sest öine kuuvalgus annab talle eriti õõvastava kooriku, tuues esile kõik konarlikud pinnareljeefid..."

"Palun, kas saaks lihtsamalt!"

"... kui te lubate mul teha väikese kõrvalepõike, siis tahaksin mainida, et igasugune piiritlemine on alati äärmiselt keerukas, kuna piirid on teatud mõttes tinglikud või ebamäärased. Näiteks, kui piiritleda lihtlabast puuvilja, mandariini näiteks, siis küsimuseasetus võiks kõlada järgmiselt: "Kas mandariini koor on ka mandariin või on koorik mandariini katse ennast eristada, kaitsta, määratleda - piiritleda?" Samas me võime ka öelda, et kõik oleneb teadagi vaatenurgast ja kontekstist. Mil moel me tajume erinevaid komponente? Kui mandariin asetseb puu otsas, siis me osutame üheselt oranžile objektile kui "mandariinile". Ent kui mandariin on meie söögilaual, siis ühtäkki peitub tegelik mandariin hoopis kooriku sees... Niisiis, tulles tagasi meie probleemi juurde, märkame siin sarnast dialektikat. Probleem peidab endas mitmeid erineva fraktuuriga teisi problemaatilisi elemente, mille faktoloogia jääb meie jaoks metafüüsiliseks või kättesaamatuks ambitsiooniks..."

Selle maailma taga, milles me elame, kaugel taamal, on teine maailm, mis on esimesega umbes samas suhtes kui lava, mida võib teatris näha hetketi tegeliku lava taga.

(Victoria Eremita)

Kõige ilusam asi, mis mulle kunagi öeldud.

"Ning Alati on su näol naer. Olgu ta suvise päikese või sügise tuule käes, Sinu naeru ei hoia miski kinni, Naer on omamoodi nakkav ning siis kõik su ümber hakkavad koos sinuga naerma, justkui iseenesest, ehhki selleks õnneallikaks on sinu naer."

Mis sul viga on?

"Oled sa tähele pannud, et eesti keel on üpris vägivaldne. Me armastame verikäkke ja verivorste, me lööme aega surnuks, laseme bussipeatuses inimesi maha ja kõik uued asjad on verivärsked. Noored inimesed on verinoored ja vanurid on surmale võlgu. Kui me töötame üle, oleme me surmväsinud ja puhanuna oleme me löögivalmis. Kodus istuvad naised meestele pähe ja peole minnes löövad nad ennast üles, et mehed neile külge lüüa tahaksid. Juues neelame mõõka ja pohmakaga pea lõhub otsas. Aga me hoiame teineteist ja peksame pihku, kui me just surmväsinud ei ole ja haudvaikselt ei maga."

Roone Rooste raamatu "Mis sul viga on" tagakaas

Väike My...

....(originaalis rootsi keeles Lilla My, soome keeles Pikku Myy) on tegelane Tove Janssoni muumilugude sarjast. Esmakordselt ilmus ta välja neljandas muumilugude raamatus "Ohtlik jaanipäev". Ta on pisikest kasvu, enesekindel ja ülimalt iseseisev Mymlade esindaja, tüdrukuke, kes ei karda kedagi ega midagi. Kui väike My on otsustanud midagi teha, teeb ta seda otsekohe. Ta on kohati agressiivne, ninakas ja ääretult ebaviisakas, ent võib sellegipoolest olla ka hea sõber. Tal on punased juuksed, mis on alati seotud hobusesabasse pealael ning kannab ka punast kleiti. Väikese My poolvend on Nuuskmõmmik.

***

Aita mind

tuli
sina mu
sügavas südame
põhjas
sina
rohkem mina
kui ma ise

kivid kasvavad
mu sisse
märkamata
uskumata
mõne halli hommiku
ja tähitu
öö vahel

kui ma uinun
piirpääsukesena
piiritajana
linna kohal
üleval
kõrgel
kuni tuleb
hirm
et need tiivad
et see uni
ei kanna mind enam

et kivid
on all
valmis
ootamas

mu tuli
aita mind
ära lase mul
unustada
sind
ennast
ära lase mul
unustada
kas olen
piirpääsuke
kivi
või uni kus
üks näeb end
teisena

lind kivina
kivi halli
tumma
unenäona
hirmuna
et langen
langen

kuni tuleb maa
tuleb linn
hallid majad
hallid tänavad
hallid kivid

mis ei mäleta
et nemadki
on kord
tulnud tulest
siia
aega ja
ruumi

aita mind
aita mul
mäletada
küsida
mis Maa see on
mis Maa
mis koht
mis linn
mis mina

tulnud sealt
teiselt poolt
korraks
nähes
tundes end
linnuna
tulelinnuna
keset taeva
suurt halli
tumma
und

unistust
olla kodus
olla ära
ei üheski olemises
ei üheski unes
ei üheski kohas
ei ükski meist

kes korra
põlesid
korra kustusid
tulena
tulekivina
unistusena
lennata
olla lend
olla lind

kes elab
ja magab
ülal
taeva pilvede
all

Jaan Kaplinski

Koera valmistamine.

Ükskord kuulis isa mingit imelikku häält. Ta läks vaatama, mis see on. Siis märkas ta, et poisid ehitavad koera. Isa läks tuppa tagasi. Kui koer sai valmis. Hakkasid nad sellega mängima. Isa nägi seda pealt ja läks õue. Ta hakkas koeraga riidlema. Aga ta ei teadnud, et see on päris koer ja sai koera käest sõimata.

Kersti Vait, 1.klass

Arvan ka ise, et olin juba lapsena äärmiselt andekas

:D

Parim sõber.

Päris ausalt!

Tahan kevadet.

Kõik hakkab varsti, kindlasti varsti, sulama-kiirelt. Räästad tilguvad ülihelikiirusel. Lumi kaob sama kiirelt, kui ta tuli. Tuul puhub vaikselt ja see on soe. Rohi tuleb välja ja see muutub päikese abiga ühe rohelisemaks. Lõpuks on kõik nii värske. Ja raudselt on siis päike kollasem, taevas sinisem ja rohi rohelisem kui kunagi varem. Tahan kõndida tänaval nii, et mind ei ähvardaks iga hetk libisemise ja kukkumise oht. Tahan sooja ilma, tahan juba minna õue ja võtta esimest kevade päikest. Tahan panna selga värvilised riided(seda ma teen tegelikult suhteliselt kogu aeg) ja hüpata/kekselda/joosta/lihtsalt olla õues. Tahan, et maailm hakkaks elama, sest tundub, et talvel sureb kõik nagu natuke välja. Tahan näha rõõmu, rahulolu, kergust inimeste nägudes. Talv viib vist kõik masendusse. Tahan, et maailm oleks värvilisem, mitte hall ja valge. Tahan, et oleks rohkem valgust, et päev oleks pikem ja öö lühem.

Tahan lihtsalt kevadet!

Nähtamatus.

Nüüd ma olengi Rakveres ja saan varsti ikka kohe jube targaks. Onu õpetaja on ka päris tore. Üle 30 aasta sellel alal olnud-ma arvan, et siis ta vist teab ikka, millest ta räägib. Nalja oskab isegi ka teha. Seltskond on kursusel ka normaalne. Mõned päris head killud on ka juba õhku loobitud. Üks blondiinina särav täht on ka täitsa olemas. Nii, et saab põnev olema.

Eesti Iseseisvuspäeva kontserdi kõige ilusam laul.

Ma tahan elada su aias / lausuda su okstele õisi / ma võin siin / ma tahan elada su juures / kasta oma verega su huuled / laulda kevadel / talvel / sügisel /// minu nimi on vaiko / ja ma tulen üle lompide jää / minu nimi on vaiko / ja mind mitte keegi ei näe / nagu sina /// sest ainult sina näed mind veel

(Vaiko Eplik)

" Puhh?", sosistas Notsu.
" Ja Notsu?".
" Ei midagi ", ütles Notsu ja võttis Puhhilt käest kinni,"lihtsalt kontrollisin, et olemas oled."

Liikumine

Mõtlesin, et teeks kokkuvõtte enda vahepealsetest tegemistest. Et siis mainin ära meeldejäävamad tegemised.

• Nii 5. - 10. veebruar möödus Lehtses. Ära sai käidud Striki Talvepäevadel ja nendega koos siis peeti ka Ilmari sünnipäev. Maailmatore oli seal. Lahedaimad kingid olid Tiigertank ja Führer Kraut Bier. Sai taaskord Pürksi kalleid inimesi näha ja rääkida, rääkida, rääkida!
• 11.veebruaril sõitsin Tartu, sest Maarjal oli sünnipäeva pidu reedel. Mõtlesin, et lähen varem kohale ja saigi päev varem ka pidu Gerliga. Reedene sünnipäeva pidu oli ka äärmiselt tore alguses. Olime Gerliga natuke omamoodi tujus ja tegime enda nalju. Teised vist ei saanud midagi aru. Maarja sai kingiks hästi laheda küpsetusvormi. Tallinna naasin 13.veebruar õhtul, sest siis on kuni 26 aastastele -60%.
• Esmaspäeval tuli Suti meile külla nädalaks ja 17.veebruar sai ka ühe pooleaastase põnni sünnipäeval käidud. Söök oli hea!!
• 19.veebruar-21.veebruar viibisin Lelles. Seal toimus Veebruari Alternatiiv laupäeval. Läksin neile varem appi, sest sain reedel autoga. Loomulikult oli tore, et mul oli põhimõtteliselt alla 10 minuti aega kotti pakkida ja bussijaama jõuda, aga pole hullu. Sain hakkama. Ja siis koos 20 Rocki kastiga oli äärmiselt meeldiv autos sõita. Mul vedas, et mul ainult 10.- sularaha oli, sest siis ei kulunud raha eriti, sest kohapeal toimus vaid sularahas arveldamine. Õnneks jätsid inimesed meile tippi ja 5.- eest sai põsemusisid ka Triinuga jagatud.
• 21.veebruar õhtul suundusin taaskord Tartusse. Ma olen seal juba päris tihe külaline. Aga seltskond on HEA, nii et miks mitte. Märksõnaks oli kindlasti Alias. Alates Jeesuse mootorattast kuni panen pausi peale. Tallinnasse tagasi suundusime Miku ja Sutiga esmaspäeva öösel. Me Sutiga otsustasime natuke hundijala vett autos hävitada.
• Ning eile 23. veebruar käisme PÜRKSIS. Seal toimusid Missi ja Misteri Valimised ja seal oli tore-tore-tore-tore. Sain Jettega üle pika aja päris palju koos olla ja lolli nalja teha. Ja üleüldse kõiki näha oli NII hea! Sain endale lahedad kollased prillid ka. Need on vist natuke suured, aga mind ei huvita.

Siia lisada veel mõned neljapäevad Patrickus ja selline oligi mu veebruari kuu.

"Paigalseis on pimedus ja liikumine valgus.
Ratas hakkab veerema eks ole ilus algus."
(O.Arder)

Sain endale ühe lemmikartisti juurde.

(Lahe pilt)

www.youtube.com/watch?v=5nH53_T_RDA

Meeldib, meeldib, meeldib ta hääl ja muusika!


"And it's just another story caught up in another photograph I found."

Is it possible for one idea to change the world?

"I think some people are too scared or something to think things can be different. And the world is not exactly shit..I guess it's hard for people who are so used to things the way they are - even if they're bad - to change and they kind of give up. And when they do, everybody kind of lose. It's hard. You can't plan it. You have to watch people more. Sort of keep an eye of them to protect them, because they can't always see what they need. It's like your big chance to fix something that's not like your bike....."

"...you can fix a person."

PS! Hea film. Aitäh Kaupo, et see su blogis oli.

Kansas City Shuffle.

LUCKY NUMBER SLEVIN

Rabbi: The first time someone calls you a horse you punch him on the nose, the second time someone calls you a horse you call him a jerk but the third time someone calls you a horse, well then perhaps it's time to go shopping for a saddle.

***

The Boss: They call him "the Fairy"...
Slevin: Why do they call him "the Fairy"?
The Boss: Because he's a fairy.
Slevin: What, he's got wings... he flies around sprinkling magic dust on people?
The Boss: He's a homosexual!

***

Lindsey: How ironic.
Slevin Kelevra: I know, I don't even gamble.
Lindsey: No. A rabbi with a gay son. That's ironic.

***

Slevin: I'm sorry, who are you?
The Boss: I'm The Boss.
Slevin: I thought he was The Boss.
The Boss: Why? Do we look alike? So you were gonna tell me something?
Slevin: I don't know, you brought me here.
The Boss: Yes. But back when you thought I was him.
Slevin: I didn't think you were him, I thought he was you. And I was trying to tell him - you that you picked up the wrong guy.
The Boss: The wrong guy for what?
Slevin: Whatever it is you wanna see me about.
The Boss: Do you know what I wanna see you about?
Slevin: No.
The Boss: Then how do you know I got the wrong guy?
Slevin: Cause I'm not.
The Boss: Maybe I want to give you $96,000. In that case do I still have the wrong guy?
Slevin: Do you wanna give me $96,000?
The Boss: No, do you wanna give me $96,000?
Slevin: No, should I?
The Boss: I don't know, should you?
Slevin: I don't know, should I?
The Boss: Long story - short.
Slevin: I think we're well passed that.
The Boss: I bet it was that mouth that got you that nose.
Slevin: Okay, I'm under the impression that you're under the impression that I owe you $96,000?
The Boss: No, you owe Slim Hopkins $96,000. You owe Slim, Slim owes me. You owe me.

***

Lindsey: I was thinking that if you're still alive when I get back from work tonight... maybe we could go out to dinner or something?

"The unlucky are nothing more than a frame of reference for the lucky. You are unlucky, so I may know that I am. Unfortunately the lucky never realizes they are lucky until it's too late. Take yourself for instance; yesterday you were better off than you are off today but it took today for you to realize it. But today has arrived and it's too late. You see? People are never happy with what they have. They want what they had, or what others have."


****************************************************************************

UNITED STATES OF LELAND


"Aren't you an actor?"
"Aren't we all, dear."

***

"This one is something a friend of mine said to me. "You have to believe that life is more than the sum of its parts, kiddo." I remember it right now to the "kiddo" part. But when I think about what she said, the same thing always comes into my head. What if you can't put the pieces together in the first place?"

***

"I think there are two ways you can see the world. You either see the sadness that's behind everything or you choose to keep it all out."

***

"It covers my eyes. It's all I can see. Say there's some kids playing baseball. All I see is the one kid they won't let play because he tells corny jokes. And no-one thinks they're funny. Or I see a boy and a girl in love and kissing, you know. I just see that they're gonna be one of those sad old couples one day who just cheats on each other and can't even look at each other in the eye. And I feel it. I feel all of their sadness. I feel it probably even worse than that sad old couple or that corny kid will ever feel it."

***

"And that's when I figured out that tears couldn't make somebody who was dead alive again. There's another thing to learn about tears, they can't make somebody who doesn't love you any more love you again. It's the same with prayers. I wonder how much of their lives people waste crying and praying to God. If you ask me, the devil makes more sense than God does. I can at least see why people would want him around. It's good to have somebody to blame for the bad stuff they do. Maybe God's there because people get scared of all the bad stuff they do. They figure that God and the Devil are always playing this game of tug-of-war game with them. And they never know which side they're gonna wind up on. I guess that tug-of-war idea explains how sometimes, even when people try to do something good, it still turns out bad."

***

"Maybe it makes sense now. Maybe somewhere in all of this there's a reason. Maybe somewhere in all of this there's a why. Maybe somewhere there's that thing that lets you tie it all up with a neat bow and bury it in the backyard. But nothing, not getting angry, not prayers, and not tears, nothing can make something that happened unhappen."

***

"I'm only human, man."
"It's funny how people only say that after they do something bad. I mean, you never hear someone say, "I'm only human" after they rescue a kid from a burning building."

"The worst part is knowing that there is goodness in people. Mostly it stays deep down and buried. Maybe we don't have God because we're scared of the bad stuff. Maybe we're really scared of the good stuff. Because if there's no God, well, that means it's inside of us and we could be good all the time if we wanted. So when we do bad things, it'd be because we want to or because we have to. Or maybe we just need the bad stuff to remind us what the good stuff is in the first place."

Ma tahan kokteili. Ma tahan kõndida New Yorgi tänavatel, kui lumehelbed langevad mu näole. Ma tahan näha langevat tähte. Ma tahan pista enda jalad sooja liiva sisse. Ma tahan tunda, kuidas külm vihm sajab mu alasti kehale. Ma tahan olla lootusrikas ja optimistlik. Ma tahan muuta kellegi elu. Ma tahan tatoveeringut. Ma tahan mässata. Ma tahan tunda armastust igavesti. Ma tahan istuda külmal ja kõval põrandal ja nutta. Ma tahan vaadata kuuvalgusega täidetud taevasse ja unistada. Ma tahan olla alati võimeline kirjutama. Ma tahan saada emaks. Ma tahan tunda ennast alati ilusana. Ma tahan maailmas reisida. Ma tahan ületada hirmu. Ma tahan langevarjuga hüpata. Ma tahan tantsida ja laulda keset tänavat. Ma tahan suudelda nagu ei kunagi varem. Ma tahan alati olla võimeline leidma inimestes head. Ma tahan olla hea sõber. Ma tahan, et inimesed näeksid tõelist mind. Ma tahan olla suuteline naeratama iga päev. Ma tahan olla edukas. Ma tahan, et inimesed usuksid minusse alati. Ma tahan karjuda täiest kõrist. Ma tahan naerda nii kõvasti, et kõht valutab ja pisarad voolavad mööda põski. Ma tahan, et inimesed oleksid minu üle uhked. Ma tahan rahuldust. Ma tahan kanda satsilist kleiti ja juua kuuma teed. Ma tahan, et mul oleks alati jõudu minna nende asjade järgi, mida ma tahan. Ma tahan õppida. Ma tahan kirjutada romaani. Ma tahan sõita autoga pööraselt kiirelt mööda kurvilisi maa teid. Ma tahan hüpata värskelt langenud lehtede hunnikusse. Ma tahan tunda sooja päikest enda seljal, kui ma laman külmal suve murul mõeldes millestki. Ma tahan saada aru, miks inimesed ütlevad, et inimese silmade järgi saab tema kohta palju öelda. Ma tahan õppida joonistama. Ma tahan, et mu tähelepanu kõrvale juhitaks. Ma tahaks õppida olema vastutulelikum. Ma tahan tunda närvilist erutust. Ma tahan olla pilvelõhkuja katusel piknikul.

Ma tahan 90-aastaselt vaadata enda elule tagasi ja öelda, et ma tõesti "elasin".

"Kaugel ära. Lapssõduri mälestused." Ishmael Beah

(Traumeeritud, narkootikume täis topitud AK-47 automaatrelvi kandvatest lastest on saanud täiskasvanute asemel võitlevad sõdurid. Inimõigusteorganisatsiooni Human Rigths Watch andmetel osales 2007. aastal lapssõdureid ligi 20 riigis mitmesugustes relvastatud konfliktides. Hinnanguliselt 200 000 – 300 000 last oli sunnitud sõdima valitsuste armeede ja mitmesuguste mässuliste rühmituste ridades. Ishmael Beah oli lapssõdur Sierra Leones. Kaheteistkümneaastaselt põgenes ta pealetungivate mässuliste eest ja hulkus mööda vägivalla tagajärjel tundmatuseni muutunud maad. Kolmeteistkümneselt värbas valitsuse armee ta enda ridadesse.)

***

Minu sõbrad keskkoolis on hakanud kahtlustama, et ma pole neile oma elust päris kõike rääkinud.
"Miks sa Sierra Leonest lahkusid?"
"Seal käis sõda."
"Kas nägid ka ise võitlust pealt?"
"Nagu kõik meie maal."
"Tähendab, nägid, kuidas inimesed relvadega ringi jooksid ja üksteist tulistasid?"
"Jah, alatasa."
"Lahe."
Naeratasin veidi.
"Peaksid meile sellest kunagi rääkima."
"Jah, kunagi."

***

Mina juba põrnitsesin enda vangi. Ta nägu oli peksmisest paistes ja silmad näisid jälgivat midagi minu selja taga. Ta näos olid ainukesena pinges lõuad; kõik muu näis rahulik. Ma ei tundnud tema vastu midagi ega mõelnudki suurt, mida tegin. Ootasin kaprali käsku. Vang oli lihtsalt järjekordne minu perekonna surmas süüdi olev mässuline, nagu ma nüüd tõeliselt uskusin. Kapral andis püstolilasuga märku ning ma haarasin mehe peast kinni ja lõikasin ühe sujuva liigutusega tal kõri läbi. /.../ Lasin mässulisel maha kukkuda ja pühkisin täägi ta keha vastu puhtaks. Raporteerisin aega võtnud kapralile. Teiste poiste vangid alles heitlesid nende haardes ja mõned siplesid mõnda aega maas edasi. Mind kuulutati võitjaks.

***

"Kui palju kordi peame me veel surmaga leppima, enne kui leiame ohutu paiga?" küsis Saidu. Ta ootas mõne minuti, ent ükski meist kolmest ei öelnud midagi. Saidu jätkas:"Iga kord, kui inimesed meid tapmismõtetega ründavad, sulen ma silmad ja jään surma ootama. Ma olen ikka veel elus, ent iga kord, kui ma surmamõttega lepin, osake minust sureb. Varsti surengi päriselt ära ja kõik, mis minust järele jääb, on tühi keha, mis siis koos teiega edasi kõnnib. See räägib veel vähem kui mina."

***

Olin veidi aega vait, sest ei teadnud, mida öelda, ja pealegi ei usaldanud ma tol eluperioodil kedagi. Olin õppinud ellu jääma ja ise enda eest hoolitsema. Suurema osa oma lühikesest elust olin teinud just seda, ilma kedagi usaldamata, ja ausalt öeldes mulle meeldis üksi olla, sest nii oli lihtsam ellu jääda. Inimesed, nagu leitnant, kellele ma olin kuuletunud ja keda usaldasin, olid muutunud inimeste, eriti täiskasvanute usaldamise minu jaoks küsitavaks. Olin inimeste kavatsuste suhtes väga kahtlustav. Olin hakanud uskuma, et inimesed saavad sõbraks ainult üksteise ärakasutamise eesmärgil.

***

Kulus mitu kuud, enne kui õppisin taas ilma ravimiteta magama. Aga isegi siis, kui ma viimaks suutsin magama jääda, ärkasin vähem kui tunni pärast jälle üles. Nägin unes, et näota püssimees on mu kinni sidunud ja hakkab täägi sakilise poolega mu kõri läbi lõikama. Tundsin noaga tekitatud valu, kui mees mu kaela nüsis. Ärkasin higisena ja tagusin rusikatega õhku. Jooksin välja keset jalgpalliväljakut ja kiigutasin end edasi-tagasi, käed ümber põlvede põimitud. Püüdsin meeleheitlikult enda lapsepõlvele mõelda, kuid ei suutnud. Sõjamälestused olid nagu barjäär, mille pidin purustama, et mõelda mingile eluhetkele enne sõda.

***

Vanaema ütles:"Inimesed kaebavad alati, kui päike liiga eredalt paistab ja ilm läheb talumatult kuumaks, aga ka siis, kui sajab liiga palju või on külm. Ent keegi ei nurise, kui paistab kuu. Kõik muutuvad rõõmsaks ja igaüks väärtustab kuud omal moel. Lapsed vaatavad oma varje ja mängivad kuu paistel, inimesed kogunevad külaväljakule, vestavad lugusid ning tantsivad hommikuni. Kui kuu paistab, juhtub palju toredaid asju./.../Igal ööl, kui kuu taevasse tõusis, heitsin õuele pikali ja jälgisin teda vaikselt. Tahtsin välja uurida, miks on kuu nii ligitõmbav ja paeluv. Mind köitsid erinevad kujundid, mida ma ta pinnal nägin. Mõnel ööl nägin seal mehe pead. Tal oli keskmise pikkusega habe ja peas madrusemüts. Vahel nägin kirvega puid lõhkuvat meest, vahel naist, kes kussutas rinnal imikut. Veel nüüdki näen kuud vaadates seal kujundeid, mida nägin kuueselt, ning mul on hea meel, et see osa lapsepõlvest on ikka veel minuga.

"Peame püüdma olla nagu kuu."

Armastus-

-sügav, püsiv ja kõikehaarav kiindumustunne teise sugupoole, laiemas tähenduses teise inimese, mingi nähtuse või idee vastu, eneseohverdusenigi küündiv andumus kellelegi või millelegi (nt. tõe-, vabaduse-, kodumaa- ja ligimesearmastus). Armastus on inimsuse ja inimlikkuse iseloomulikemaid avaldusvorme, sügavalt isikupärane, intiimne, spontaanne ja suurel määral teadvustamatu (alateadvuslik) nähtus, ainult osalt allub see mõistusele ja tahtele. Armastuse tähtsus ja keerukus seisnevad selles, et temas ristuvad looduslik ja ühiskondlik, kehaline ja vaimne, tundmuslik ja mõistuslik, vaistlik ja õpitav, kordumatu ja üldomane./---/

Vana-Kreekas eristati nelja liiki armastust: stiihiline, eksalteeritud, halastamatu kehaline või vaimne eros, individuaalsel sõprusel rajanev philia, õrnaloomuline storge ja ennastohverdav ning andestav agape. Platon tõlgendab armastust(eros) tõe, headuse ja ilu tunnetamine ühendusena. Ristiusk samastab armastuse(agape) jumala olemusega ja rõhutab inimsuhteis armastuse omakasupüüdmatust(ligimesearmastust)/--/
Loomade vanema- ja suguinstinktid, armastuse bioloogilised eeldused, on arenenud armastuseks sedamööda, kuidas inimene on muutunud bioloogilisest olendist ühiskondlikuks. Ühiskond, töö, suhtlus ja kunst on ühendanud need bioloogilised instinktid kõrgeimaks kõlbelisesteetiliseks tundeks. Nüüdisajal on armastus abielu põhimotiiv. /---/ Järjest suureneb armastuse osa isiksuse kujunemises. Et armastus võimaldab tõhusalt avastada oma puudusi ja neist vabaneda, on ta isiksuse väärtomaduste kujundamise tugev ajend.

ENE 1 A-CENT

Tallinna Kirjastus "Valgus"

1985