Kuradi tark, jumala loll.

Mulle tundub, et tavahoiakud võiksime kokku võtta järgmiste lausetega:

• Kui X käitub lollisti teadlikult ning ühiskonna arvates vääradest tõekspidamistest lähtuvalt, siis on ta kuradi loll ja tuleks nt. tapalavale saata.
• Kui X ei oma küllaldaselt teadmisi või teab ebavajalikke asju, siis on ta jumala loll ja väärib pigem kaastunnet.
• Kui X käitub adekvaatselt või omab kasulikke teadmisi, siis on ta kuradi tark ja temaga on kasulik hästi läbi saada.
• Pole tänapäeval meie hulgas ühtegi inimest, kes oleks jumala tark, st. tõeliselt tark ja kardetavasti oleks selline tarkus midagi sellist, mille kohta võrukeelne vanasõna ütleb: "Ülearvu suur tarkus um tuusama, miä suur ullus."

Raamatu "Kuradi tark, jumala loll" tagakaas

Koostanud Enn Kasak ja Anne Kull

Kes keda?

Puskälä.

Pea 5 tundi kvaliteetaega lemmikmehega maailmas!

"Ma armastasin sakslast"A.H.Tammsaare

Ehk siis "Ma armastasin kedagi, keda poleks tohtinud/kes on minu jaoks keelatud". Raamat on kirjutatud 1935.aastal, ent on ülekantav ka tänapäeva. Aga eks keelatud viljad olegi need kõige magusamad olenemata aastanumbrist.


"Uskuge mind ja võtke õpetust: kui mees ei tule, siis peame meie minema. Meie peame mehele selgeks tegema, et ta meid armastab, küll ta siis hakkab tulema"

"Hädavajalikke asju õpitakse liiga hilja tundma."

"Kui mehel kusagil kael keeratakse, siis teeb seda ikka naine. See sünnib harilikult rutem, kui keegi seda oodata teab. On mehi, kelle kael on juba ammugi keeratud, ilma et neil enestel oleks sellest vähematki aimu."(Naised on ühed julmad olevused)

"Näljakäppa on kergem imeda kui naise käppa."

"Ma ei lootnud küll enam midagi, aga temasse oli maetud tükk minu minevikku - suur tükk, nagu ma tundsin - ja esimest korda elus arvasin taipavat, miks inimesed, seisused, terved rahvad nii väga ripuvad oma möödunud aegade küljes."

"Loona, kui sul on kuldne mees, siis torka tal üks silm peast välja, kui hea, siis kaks silma, aga kui halb, siis tee ta pimedaks ja kurdiks, ainult nõnda on meil naistel vähegi elu siin-ilmas."

"Me olime kaks rumalat last, kes arvestasid tuhandet asja, mis minevikus, olevikus või isegi tulevikus, mitte aga oma armastust."(Vaidleks vastu, sest laste armastus on üks siiramaid asju maailmas-vahetu ja tingimusteta)

"Nii kerge on surra armastatult. Mitte kahetseda, mitte leinata, ainult armastada."

"Ja kui ma seal nõnda keset helevalget lund mustade puutüvede vahel ise mustana seisin, tundus mulle silmapilguks, nagu polekski midagi olnud, ainult illusioonid ihkavas südames, pettekujud kõrvetavas hinges. Ah, kui ometi võiks valutava südame võtta, kui võiks kurduva hinge püüda ja saata nad sinna, kus nende kodu - saata illusioonide maale!"

Lemmikvärv.

Loen praegu Khaled Hosseini raamatut "Lohejooksja" ja seal oli lause:"Lapsed pole värviraamatud. Sa ei saa neid värvida oma lemmivärvidesse." Need väikesed olendid on niivõrd isepäised. Nende näost ja tegutsemisest on näha iga emotsiooni: rõõm, kurbus, viha., solvumine, kadedus, uhkus. Nad ei üritagi midagi varjata ega oskagi veel seda. Nende tahtmisi on üldjuhul äärmiselt raske muuta. Kui laps otsustab, et ta tahab praegu lugeda raamatut/ joosta/ mängida autoga, et teda huvitavad rohkem nukud/autod/loodus või raamatud-siis seda ta ka teeb. Lapsed lasevad ennast harva mõjutada.

Ja mida vanemaks me saame, seda olulisem on teiste arvamus/seda kergem on meid mõjutada. Gruppi sobimiseks laseme ennast pintseldada sobivat värvi. Keegi kuskil otsustas, et sa pead olema just seda värvi. Aga mis saab siis, kui kellelgi on liiga tugev lemmikvärv ja seda ei anna üle sodida?

Mis värvi oled sina?

PS!1 Et te kõik ikka teaks-täna on minu lemmik blogi-vestluskaaslase sünnipäev. Nii, et kohelge teda täna ikka hästi ja ärge talle midagi halvasti öelge. See ei ole ilus ja ta võib solvuda äkki või midagi sellist. Ja kinke võite ka talle viia.

PS!2 Kunagi hiljem tähistame ka!

Vaatad maailma, nagu näeksid seda esimest korda.

"Ärge tundke ennast süüdi, kui te peate rääkima ladina keelsetest haigustest ja nende ravimatusest. Ega teie ei ole ju jumal, te ei juhi looduse käike. Te olete lihtsalt remondimees."

"Roosa mamma,tead, me ei teinud seda keelemusi, sest Peggy Blue kartis, et ta jääb sellest rasedaks."

"Ega ma ei kardagi tundmatut, vaid kardan kaotada seda, mis on tuttav."

Käisin üle pika aja teatris. Hea oli! "Oskar ja roosa daam."

I just don't give a shit.

just down.

Minevikus on vastused tuleviku jaoks.

"Oletame, et kaks tuletõrjujat lähevad metsa väikest tulekahju kustutama. Kui nad sealt välja tulevad ja ojakaldale suunduvad, on ühe nägu üleni tuhaga koos, teisel aga laitmatult puhas. Küsimus: kumb läheb nägu pesema?"

"Rumal küsimus: loomulikult see, kes on tahmane."
"Vale. See, kellel nägu on must, vaatab teisele otsa ja arvab, et on ise samasugune. Ja vastupidi: see, kellel nägu on puhas, näeb, et kaaslane on üleni tahmane, ja ütleb endale: järelikult olen mina ka must, tuleb pesema minna."

***

Kavatsen ühel heal päeval kirjutada reisiteatmiku, kus on sees ainult kaardid, hotellide aadressid ja ülejäänud lehed on valged: nii saab igaüks endale ise plaani teha, saab ise avastada restorane, monumente ja kõike seda vägevat, mis igas linnas on olemas, kuid mida kunagi ei mainita, sest "lugu, mida meile jutustatakse" ei käsitle neid "kohustuslike visiitidena".

***

"Harjumus": meie elus on alati üks sündmus, mis on vastutav selle eest, et me lõpetame edasiliikumise. Mõni trauma, eriti valus kaotus, armuillusioonide purunemine või isegi võit, millest me õieti aru ei saa, viib meid selleni, ei kaotame julguse ega liigu enam edasi.

***

Mööda tänavat tuleb jalutades mees: nahka riietatud ja haaknõeltega poiss astub talle väljasirutatud käega vastu. Palub raha. Aga selle asemel, et sammu kiirendada ja pomiseda a la "mul pole peenikest", jääb mees seisma, vaatab kõigile ükshaaval otsa ja ütleb kõva häälega:
"Ma ärkan igal hommikul üles ligi saja tuhande euro suuruse võlaga, seda tänu majale, Euroopa majanduslikule olukorrale ja naise kulutustele! Teiste sõnadega, ma olen palju hullemas olukorras ja palju suurema pinge all kui teie! Kas te võiksite mulle ühe sendigi anda, et mu võlg natuke väiksem oleks?"
Lucrecia - see, kes pidi olema Mihhaili tüdruk - tõmbas välja viiekümneeurose rahatähe ja andis mehele.
"Ostke kaaviari. Teie õnnetus elus peab natukene rõõmu ka olema."

***

"Tead, mida ma tahaksin teha? Kõikidel kaupadel sildid ära vahetada. Inimesed on kogu aeg segaduses: nad ei tea, millal süüa soojalt, millal külmalt, millal keeta, millal praadida. Kui instruktsiooni poleks, ei oskakski nad süüa valmistada. Neil on instinkt kadunud."

***

Mida ma ütlen, kui kokku saame? Olen sellele palju mõelnud. Midagi sellist, et "olen seda hetke kaua oodanud" või "ma sain aru, et tegin vea", "ma tulin sulle ütlema, et armastan sind" või koguni "sa oled ilusam kui kunagi varem".
Otsustasin "tere" kasuks. Nagu poleks ta kunagi ära läinud. Nagu oleks möödunud vaid üks päev ja mitte kaks aastat, üheksa kuud, üksteist päeva ja üksteist tundi.

Kas sa tead, miks raudteerööpad asuvad üksteisest 143,5 sentimeetri kaugusel?

Sõnad.

http://www.youtube.com/watch?v=027RDWZ50Ok

Find them, you can use them

Say them, you can hear them
Write them, you can read them
Love them, fear them

Üks hetk...

http://www.youtube.com/watch?v=xS1enJr49os
http://www.youtube.com/watch?v=23xr3JF-tz0&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=Jak9wR28tuQ&feature=related

Ühe video alt leidsin sellise kommentaari: Better die drunk on the road then sober at retirement house....




“Did you say it? I love you. I don’t ever want to live without you. You changed my life. Did you say it? Make a plan. Set a goal. Work towards it. But every now and then look around. Drink it in. Cause this is it. It might all be gone tomorrow.”

LOOOOOOOOM!

9.58

Ja ma olen kindel, et see ei jää viimaseks.

Natuke päevaplaane ka:

14.august Lehtse
15.august Alguses Tallinnas, hiljem Palivere
16.august Lehtse
17.august Otepää
18.august Otepää või Tallinn
19.august Tallinn

Edasi praegu ei tea.

Nagu orav rattas.

24.juuli- Lehtse

25.juuli- Palivere
26.-29.juuli- Tallinn
30.juuli-1.august- Lehtse
2.august- Palivere
3.-6.august- Tallinn
7-9.august- Lehtse
10.august- hommikul Tallinna, õhtul Lehtse tagasi
11.-13.august- Tallinn
14.august- Lehtse

Edasised plaanid on ähmased, aga sinna mahub veel Otepää, kindlasti Tallinn ja Lehtse ja Palivere jne. jne. jne.

Mu koduaed on HEA!
Suhkruherned, tomatid, tikrid, vaarikad, sõstrad. 30. minutit läheb mööda ja uus ring aias. Õuna hakkab ka vaikselt juba saama. Ja nii need päevad Lehtses mööduvad. Kõht on kogu aeg täis.

Paus on hea.

Pole mõtet mõnda mõtet

mõtlematult öelda
kui sa tunned, et on tunne,
et võik veelgi mõelda

Oo ma ihkan hullupööra
väljapeetud pause,
tahaks lasta vaikselt mööda
tähtsusetuid lauseid
Katki käriseb kord ahel,
algab muutumine,
kindlast hukust päästab vahel
Sinu puutumine
Paus on vaikimine vahel,
vahel valus
karjumine
paus on hea.
Meil pole midagi , meid pole olemas
ja seda maad, mida mööda me tuiskame
raasuks võib pidada.
Mida me muudame või milleks muutume,
mis on see, mida pole ja see
mida tabada püüame?
See on tuul.

Ajateenija.

Kaitserelvastus, olgu ta kui tahes kaasaegne, on surnud rahu, kui seda usaldataks ilma väljaõppeta meeskonna kätte. Kõige võimasam relv, kõige kesksem tegur mistahes väeliigis , mistahes demokraatlikus riigis on kõigepealt sõdur. Sõdur ja tema väljaõpe, sõdur ja tema kaitsetahe, sõdur ja tema vastuvaidlematu kuulekus distsipliinile, käsule ja Eeti Vabariigi seadustele on see alus, millele me ehitame tänast ja homset Eesti kaitsevõimu.

Poisid, rahva kaitsejad Sõrve sääre tipust Narvani on meie maa. Veel võib vabalt hingata. Ka Hiina müürini võib Eesti piirid lükata.

SÖÖMA!

Kuulasin seda lugu ja jäi kummitama. Kasutatud Härra Tasuja Orkuti albumit.

Hommik ei tõota õhtut.

Veendumus

Ainult lapsed suudavad suudelda valgust.
Ainult lapsed suudavad naeratada nii, et selles pole nukrust.
Ainult lapsed võivad sülelda kevadet.
Ainult lapsed võivad nautida maailma nii, et see ei tee kellelegi valu.
Kujutelmad käivad nii kaugel, et ei leia enam teed tagasi.
Tunded käivad nii kõrgel, et kõrgus kisub nad kiududeks.
Mõtted käivad nii sügaval, et sügavus neelab nende üdi.
Kes endast välja tungib, jõuab tühjusse.
Kes tühjusest tagasi pääseb, leiab midagi endast ikka veel ootavana.
Kui lapsikud on päikesed!
Mõelda ainult - niiviisi lõõmata ja lõõmata!
Kui lapsikud on laulud!
Mõelda ainult - niiviisi lennata ja lennata!
Kui lapsikud on lootused!
Mõelda ainult - niiviisi lummata ja lummata!
Ja kui lapsik on veel armastus!
Mõeldamatu, mil määral võib ta juua ja januneda!

Hetkede surematus

Tummuse traalerid hiivavad ankrud ja ujuvad kiirustamata
katuseviilude meres.
Taevakummil on kuutus ja kuumus.
Tänavail on õislehtede tuisk.
Mis oleks, kui traaviksime dissonantsel draakonisammul üle
tantsupõrandate-taplustandrite?
Täna ma tungin su hinge keelutsoonidesse, et puruneks veel
mõni püha ja pidulik piin.
Käigud on kitsad ja keerukad.
Trepid on tõrksad ja tumedad.
Uksed on umbusklikkuse unes.
Uste taga on tuhat tuba, mis jäävad asustamata.
Uste taga on tuhat võimalust, mis jäävad kasutamata.
Kaks südant püüab jaotada suurt hullust, mille magusus on
raske nagu raud.
Kui kerge on elada kergeusklikel!
Kui lihtne on elada lihtsameelseil!
Kui hea on elada neil, kes on pea saanud pealekauba!
Laualambid on turtsuvad tulipõrnikad.
Nad roomavad tabamatuse tagasihoidval taustal.
Voodid on võõrad ja vaenlikult valevad.
Nad on üksteisega surmlikult sarnased.
Naeratused on leebed ja libedad.
Viljad on lubatud ja labased.
Õline õhtu läidab imalate himude lamedaid lambikesi.
Selles sõjas ei ole võitjaid ega kaotajaid.
Kahju kahuritest, mis mürisevad mõttetult!
Valguse vastuolust valega väljub viimane vilistades.
Kumma lõi loodus enne, heli või värvi?
Kumma lõi loodus enne, valu või närvi?
Mõtted puhkevad puhkamata.
Mõtted ohkavad olematute ohtude ees.
Mõtted uhavad üle juhuste luhad.
Mõtted kummaliste kõrvalmaikudega.
Mõtted naeruväärseile naudinguile.
Mõtted kindlate turutariifidega.
Ega's k õ i k ei ole müüdav?
Oi, oletuste koledat hoolimatust
Kui suure vaevaga purustab iga hing oma vangla, et jõuda
mõnda veelgi võikamasse!
Kõhkluste koemahlad kobrutavad kokku ja valguvad läbi
korrastava valguse koredate korvide.
Mugavuse magus magnetism murrab magama madalas mudas
Keset muigavaid madusid.
Nimetu nukruse näärmed nõristavad nipslevaid kirenirekesi.
Oo paljude mõtete mõõdetamatut üksindust!
Oo paljude tundide tuhisevat enneaegsust!
Oo paljude murede muljuvaid murdlaineid!
Hetk ei taju hetke ja igatsus ei aima igatsust.
Uksed jäävad lukku ja tuksed jäävad tukkuma tunnete tunnelite
lähendaval lävel.

Autoportree

Ma olen enesele mõistatus,
mis võrdselt kätkeb ujedust ja uljust.
Pean aardeks naeru kergemeelses suus
ja rituaaliriistaks narrikuljust.

Ma nagu kangelasi vaatan neid,
kes sooritavad mõne siira patu.
Kesköiti emban templikünniseid
ja kujutlen, et olen sõltumatu.

Lahkühtimine

Sa tead, mis loomulik on, ja ei kaeba.
Sa oled tiib ja mina olen lend.
sel lakkamatul sööstul läbi taeva
me sulgi tähtedeks on pudenend.

Kes sind on näinud, see on palju näinud.
Vist oleks õigem öelda --- näinud kõik.
Kes sinus käinud, on nii kaugel käinud,
kui inimmõte üldse käia võib.

Mida ta mõtles, ei tea.

Mida ta tundis, ei taju.
Kuid, et ta elas, on hea.
See, et ta oli, ei haju.

(Katkendid Artur Alliksaare luuletustest)

Ainult seda omaks hüüa, mis su hinge puudutab.

(Sattusin kuidagi Youtube lainele ja siis jõudsin igasuguste lugude juurde ja mis ma leidsin...)

..HEAD LOOD!

1.
http://www.youtube.com/watch?v=r0BNdxd1Or0

2.
http://www.youtube.com/watch?v=t19RdQ09ZhI

3.
http://www.youtube.com/watch?v=QS9J06UtF0g

4.
http://www.youtube.com/watch?v=uORJCOIZ-yg

"Üks mõte toob teisele mõttele ainet
ja mõeldes sa veelgi värdjamaks jääd."

Hea pildi leidsin ka.

"Rahulik" nädalavahetus.

Lihtsalt SUPER

Kõik on väga ALTERNATIIVNE!

EESTI!
EESTI!
EESTI!

SUVI!

Juba tervelt 12 päeva olen olnud ametlikult keskharidusega. Ütleme ausalt-no nii uhke tunne, et ise ka ei usu =D

Et mis edasi? Küll jumal teab, mis tal minu jaoks plaanis on.Naudime praegu vabadust!

AI!

Päev.

Lendab õhku jälle.Hea seltskond.Päike.Rand.Meri.Väike õlu.-EI KURDA.

Ajalugu.

Veel vaid natuke üle kümne tunni ja seis on 4/5-st.

Hazy.

Sattusin One Tree Hilli jälle vaatama. Selles on midagi. Midagi, mis lihtsalt haarab su endasse. Ma arvan, et selle nimi on seriaalipalavik. Aga küll ma sellest välja tulen, kui kõik hooajad ja osad on vaadatud. Jumal tänatud, et ma tegin eelmisel suvel head tööd ja nägin enamiku hooaegu ära. Nüüd on veel jäänud viimased kaks osa!

How does it all end? Happily ever after probably? Or not?

We'll find out soon in the next season! =D

!Kuuenda hooaja parim lugu!

PS! Avaldan kõigile pika blogi saladuse - palju nuppu "Enter"

Leidsid õige vastuse? Kas oled targem kui 5B?

How does it make you feel?

Meeldib, meeldib, meeldib.

Two down, three to go.

"Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu"Harjunud.

(Michel de Montaigne)

AITÄH!

"Mida sa meisterdad, Leonardo?"

"Helikopterit."
"Miks, Leonardo?"
"Et lennata!"
"Kas see on võimalik?"
"Peaks olema!"

Katkend Lauri kirjutamata näidendist "Da Vinci pood"

Kohe on läbi. JAAAAAAAAAAA!

6L.

Nädalavahetus.

Märksõna: KÕDIKOLETIS

ILUSAT ÖÖPIDU, LAINE!

KEVAD!!!

Õhus on tunda Pürksivaimu."UKA-UKA, MINA PRII."

Sattusin vaatama-meeldis.

Laul: Lenka-Live Like You're Dying

PÄHH!

DIE BIÄÄÄÄÄTCH!

Mental breakdown läheneb.

Just praegu on nii.

Käisin all. Elasin välja ennast natuke. Aitas natuke. AGA ikka on kuidagi...Just praegu ei jõua/ei suuda/ei taha/ei jaksa/ei mõista/ei viitsi. Lihtsalt läheks ja karjuks kuskil. LIHTSALT!

HEA?
PAHA?
EI TEA.

Tänane päev oli tore!!

Tiny pieces of you.

KEVAD!KEVAD!KEVAD!

Tuleb kohe?

Life is like an ice-cream - enjoy it before it melts.

365 päeva.365 päeva.365 päeva.365.päeva.365 päeva......
Kui teaksid, et Sul on siin maailmas veel jäänud üks päev, siis kuidas Sa selle veedaksid?

Love Acutally.

Toredaim stseen.

UNISTAJA.

Elas kord mees, kes oli unistaja. Ta arvas näiteks, et see peaks ju ometi olema võimalik, näha kümne tuhande kilomeetri kaugusele. Või ta arvas, et see peaks ju ometi olema võimalik, suppi kahvliga süüa. Ta arvas, et see peaks ju ometi olema võimalik, pea peal seista, ja ta arvas, et see peaks ju ometi olema võimalik, elada hirmuta.
Inimesed ütlesid talle: "See kõik ei ole ju võimalik, sa oled unistaja!" Ja nad ütlesid: "Sa pead silmad lahti tegema ja tegelikkussega leppima!" Ja nad ütlesid: "Loodusseadused on juba kord nii seatud, neid ei saa muuta!"
Aga mees ütles: "Ma ei tea... See peaks ju ometi olema võimalik, vee all hingata. Ja see peaks ju ometi olema võimalik, kõigile süüa anda. See peaks ju ometi olema võimalik, et kõik õpiksid seda, mida nad teada tahavad. See peaks ju ometi olema võimalik, vaadata omaenda kõhu sisse."
Ja inimesed ütlesid: "Võta end kokku, mees, seda ei juhtu kunagi. Sa ei saa lihtsalt öelda: ma tahan ja sellepärast peab see sündima. Maailm on, nagu ta on, ja kogu lugu!"
Kui leiutati televisioon ja röntgenikiired, võis mees näha kümne tuhande kilomeetri kaugusele ning ka omaenda kõhu sisse. Aga keegi ei öelnud talle: "No olgu, sa ei eksinudki nii väga." Ka mitte, kui leiutati tuukriülikond, nii et vee all sai probleemideta hingata. Aga mees arvas, et no nõndaviisi. Võib-olla on kunagi isegi võimalik sõdadeta toime tulla.

Rewind.

Aitäh, Atu, et Sa seda lugu alumisel korrusel kuulasid, ja et see nüüd mind terve päev kummitanud on!Uuesti trepi algusesse.

Meeldib.

Olin sel õhtul üksi nagu paljud
ja sama palju oli minus üht,
kõik mis mind jälitas, võttis paljude kuju,
mitte ükski polnud eriline, kõik olid nagu kõik.
Ma mäletan, et ma küsisin, miks mina,
justkui ma mäletaksin, miks just mina ja ma kisendasin.

Jalutasin ühiselamu eest mööda, majal oli kaks külge
kaks pirni mädanes kõnniteel, kaks lauda oli löödud akende ette,
aknast paistsid kaks meest, kaks naist, kaks last,
kaks puud, kaks ohvrit, kaks kilekotti, kaks õlut, kaks kuldketti
nii ahvatlevas ümbruses! Nii teravalt olin üks. Lisasin sammu,
miks just sina? Nuga lööb seda, kes jookseb verd.

Teadsin korraga täpselt, miks mina. Siia saab sündida eelkõige selleks,
et okastraadile jalg taha panna, oodata nagu needus oma
minekut ja tulekut,
aega, mil näha oma nägu veelgi selgemalt, kaotada mälu ja
teha kõik heaks.

Või teha minekut. Või näidata näpuga.
Olin sel õhtul üksi nagu paljud
ja sama palju oli minus üht,
kõik mis mind jälitas, võttis paljude kuju,
mitte ükski polnud eriline, kõik olid nagu kõik.
Ma mäletan, et ma küsisin, miks mina,
justkui ma mäletaksin, miks just mina ja ma kisendasin.

Mis see siis ikka ära ei ole siin nii väga olla, öeldi mulle,
selles riigis janu maksab ja suured südamlikud mööndused
marsivad su mõistusesse küsides, kas tahad elada või surres
alistujaks tunnistatud saada. Kas tahad meie õhku.
Ma tahan tänada kõiki, kes rääkisid mulle tapmisest ja
ajaloolistest kangelastest, ajaloolistest näidenditest,
ajaloolistest romaanidest, ajaloolistest isikutest,
ajaloolistest ajaloolistest, kui hästi ma neid mäletan!
See oleks olnud nagu eile, tühi koolimaja,
kus löödi risti esimese klassi õpilane,
kellel polnud raha.

Olin sel õhtul üksi nagu paljud
ja sama palju oli minus üht,
kõik mis mind jälitas, võttis paljude kuju,
mitte ükski polnud eriline, kõik olid nagu kõik.
Ma mäletan, et ma küsisin, miks mina,
justkui ma mäletaksin, miks just mina ja ma kisendasin.
Mäletan oma ristluude alandusi,
mäletan iga sisserännanud venda ja õde, kes mu juurde tuli
viisamurega
ja lasi mind seejärel mu tõekspidamiste koopas mädaneda.
Aga ma püsin vait, et mind
risti ei löödaks.

Olin sel õhtul üksi nagu paljud
ja sama palju oli minus üht,
kõik mis mind jälitas, võttis paljude kuju,
mitte ükski polnud eriline, kõik olid nagu kõik.
Mäletan, miks just mina ja ma kisendasin.

Aga ma ei mäleta,
millise vastuse sain. Küllap lükkavad nad kivid eest,
siis on kergem.
Mida ma nendega siis peale hakkan?Veeretan tagasi. Kellegi teise ette.
Löön käega ja teen, nagu oleks mind ilmaasjata nähtud,
aga enne tõmban neid alt nagu jaksan, irvitan,
võitlen oma igapäevase masenduse eest,
peaasi, et hoian oma suu kinni, pügan heki ühetasaseks,
käed risti rinnale asetan ja vaatan, et mu valgus ei paistaks
silma.

(Elo Viiding)

Gotye.

Ja sõnu polegi vaja.

Hea.

Hea nädalavahetus, hea nädalavahetus.Ma ei kurda.Jah....noh....see, et.....OK.

Me, myself and I.

Väike aeg iseendale just täna."Living a life that I can’t leave behind"

Beirut"Nantes" läheb hästi peale.

UFO-d külastasid Pürksit.

"Panen vaikuse kinni ja tõusen. Nii hea oli. Käisin vist kaugel."
(D.Kareva)

Kui ma täna ära ei sure, siis homme kindlasti.

Nii lihtne?

Odavalt jalaga südamesse.Mulle























Miks ma üldse hoolin?

What happens if..?

Kes ma siis ikkagi olen?Sulle

Kaob.

Kuhu? Ei tea. Lihtsalt läheb. Eemaldub. Ja kas tulebki üldse tagasi?

"Sometimes you have to walk away to see if other person will follow."

On see põhjuseks?
Ühel pole lootust-teisel sõpra?Kas nii?

Ilmari sünnipäev, Striki talvepäevad ja Lelle Veebruari Alternatiiv.

Nad on niivõrd teistsugune/omaette seltskond ja see on vinge. Nendega oli maailmatore.Tegime nalja, rääkisime tõsist juttu ka. Avastasin inimestes uusi külgi ja nägin inimesi, keda pole üle sajatuhande aasta näinud.Nali ja naer.HEA,HEAM,KÕIGE HEAM.

Ahvid.

I've got some weird friends.But to tell you the truth-I LOVE THEM.

Seisund.

1. Pea on uimane.
2. Pea valutab.
3. Silmad kipitavad.
4. Külma- ja kuumavärinad.
5. Peab käib ringi-ringi ka.
6. Kerge iiveldus.

Ei, tegu pole muskaatpähkliga.Piisab ka energiajoogist, väsimusest ja palavikust.

Ah?

Lihtsalt nõme, paha, halb, kaka, sitt enesetunne on. Lihtsalt!

Muidu olen ikka samasugune happy bubble nagu kogu aeg.

Ilusad papud.

Her morning elegance.

Sun been down for days

A pretty flower in a vase
A slipper by the fireplace
A cello lying in it's case

Soon she's down the stairs
Her morning elegance she wears
The sound of water makes her dream
Awoken by a cloud of steam
She pours a daydream in a cup
A spoon of sugar sweetens up

And She fights for her life
As she puts on her coat
And she fights for her life on the train
She looks at the rain
As it pours
And she fights for her life
As she goes in a store
With a thought she has caught
By a thread
She pays for the bread
And She goes...
Nobody knows

Sun been down for days
A winter melody she plays
The thunder makes her contemplate
She hears a noise behind the gate
Perhaps a letter with a dove
Perhaps a stranger she could love

And She fights for her life
As she puts on her coat
And she fights for her life on the train
She looks at the rain
As it pours
And she fights for her life
As she goes in a store
With a thought she has caught
By a thread
She pays for the bread
And She goes...
Nobody knows

And she fights for her life
Where people are pleasently strange
And counting the change
And She goes...
Nobody knowsPALUN MULLE ÜKS KEVAD!