Selline toimiv/reaalselt mõtlev mõistus ei tahagi vist mu juurde enam tagasi tulla. Vähemalt ta väga endast märku küll ei anna. Aga ma ei jaksa enam selle teise asjaga mõelda. See on veits kurnav. Mille kuradipärast ei võiks kõik sõrmenipsu peale paika loksuda? Tahaks olla veel väike plikatirts ja lihtsalt uskuda, et üks õhtu kohe varsti tuleb mu juurde haldjast ristiema ja vibutab korraks enda võlukepikest. Ja ma saan sinna, kus ma tahan olla, ilma mingite takistusteta. Või saatke mulle postiga enda haldjatolmu ja ma luban, et ma teen ise kõik ilusti korda ja kurjalt seda ei kasuta. Kõik, mis üle jääb, saadan tagasi ka. Ausalt.
Täna öösel näen ilmselt unes haldjaid.
