Don't think we're OK just because I'm here.

Tule tuul ja puhu ära
meie lapse valu,
tule vihm ja uhu ära
meie lapse valu.

Tule lind ja noki ära
meie lapse valu,
tule päike paista ära,
meie lapse valu, valu.

Tule öö ja võta ära
meie lapse valu,
tule kuu ja vaata ära
meie lapse valu...

Ma ei jaksa!

Ilus.

Sõitsin laupäeval rongiga koju.Minu vastas istus üks paar.Tüdruk istus jalad natuke poisi poole pööratult ja hoidis poisi käe alt kinni.Poiss silitas tüdruku kätt.Nad ei rääkinud omavahel eriti palju.Poiss tegeles enda mobiiliga ja tüdruk vaatas aknast välja või jälgis poissi.Vahepeal vaatas poiss tüdrukule otsa.See kestis kuskil 15 sekundit ja siis poiss naeratas ja tüdruk tegi sama.See oli nii siiras ja vahetu.Neil ei olnud vaja mitte midagi öelda.Nende pilgud rääkisid armastusest teineteise vastu.

Paha tuju?

Why does my heart feel so bad ?
Why does my soul feel so bad ?

PALJU ÕNNE, KALLIS GERLI!

Tulipunane vihmavari.

Kui kõrged olid lauad ja laed!
Kui lähedal päike!
Kui lähedal taevas, kui kaugel aed!
Ma olin väike.

Olin väike, kuid ihkasin juba.

Rohkem kui nukku ja nukutuba,
rohkem kui pildivihku,
rohkem kui linnukest pihku,
täringuks tähte ja palliks kuud
rohkem kui tooreid tikrimarju,
rohkem, rohkem kui midagi muud
ihkasin, oh kuidas ma ihkasin
tulipunast vihmavarju!

Ja siis viimaks, viimaks ometigi
ta oli mul tõesti peos,
tõesti mu südame ligi,
mu kaenlas, mu süles,
kord kinni, kord lahti!
Kesk jooksujahti
tõstsin kilgates üles
suure päikese poole
omaenese väikese
tulipunase päikese!

Kord hoidis teda mu parem käsi,

kord tantsitas vasem.
Hüppasin, hõiskasin
ja olin valmis rataskaari lööma.

Ema hüüdis aknast:
Ole ometi tasem.
Pane vihmavari pingile
ja tule tuppa sööma!

Kui kõrged olid lauad ja laed!

Kui lähedal päike!
Kui lähedal taevas,kui kaugel aed!
Ma olin väike.
Ja kähku sain küllalt roast.
Tippasin toast.
Käsi veel ukselingil,
lävel kepsu ju löömas jalad.

Ma ei kilganud äkki enam
ega taibanud vähematki.
Minu pisike päikene pingil
oli katki.
Oli katki.
Oli keskelt murtud katki.

Suur päike paistis korraga kaugelt.
Lauad ja laed olid samad,
kuid hoopis madalamad.
Ma olin väike,
ei saanud millestki aru,
ei mõistnud, ei märganud muud,
kui panin pea vastu seina
ja nutsin oma elu esimest leina.
Ma ei osanud küsida, kosta
ega sõnadega kurta.
Ma ei lasknud end lohutada.

Ema lubas osta uue varju,
mis veelgi kenam.

Uut aga,

uut ma ei tahtnud enam.

(Betti Alver 1964)

"What good would wings have if you couldn't feel wind on your face?"

...JÄRGI...

Saatanlik naine.

Minu õnnetus algas,

kui ma mustast kassist möödusin teel.
Hiljem kohtasin kaunist daami,
kassist kassisilmsemat veel.
Piisas põlevast pilgust
ning juba kaotasin jõu.
Ei hoolinud endast ma
ega sõpradest, kes andsid nõu.

Kui ilmub ohtlik naine,
siis hoidku ennast mees.
Ei jäta enne naine,
kui ohver sipleb.
Jah, ilmub ohtlik naine
ja hoidku ennast mees.
Ei jäta enne naine,
kui ohver sipleb võrgu sees.

Ma sulle ennustan õnne(õnne),
Räägin, mida kaartides näen.
Ning ma uskusin kõiki endeid,
olin lausa vaba ta käes.
Ma püüdsin mürki, mis pakkus ta.
mind veetles salalik sarm,
Polnud saatanat näinud ma,
lihtsalt arvasin et see on arm.

Kas ehk öösel kui paistab kuu,
luua seljas ratsutab ta?
Mustad juuksed ja leekiv suu,
nende võlust enam lahti ei saa.
Kuul ta laulal kristallist,
kas on ta kurat või nõid?
Eks mööduda pilgu ööst,
kui mööduda suudad ja võid.

Kui ilmub ohtlik naine,
siis hoidku ennast mees.
Ei jäta enne naine,
kui ohver sipleb.
Jah, ilmub ohtlik naine
ja hoidku ennast mees.
Ei jäta enne naine,
kui ohver sipleb.

Tagasi?

Mulle lihtsalt ei meeldi see tühi voodi seal seina ääres.

KUUL.

"Koerad ei hammusta mind.Ainult inimesed."

(M.Monroe)MA EI JOOKSE...