"So who are you?"

"Well, that's a good question."

Väiksena küll selliseid identiteedi kahtlusi/kõhklusi/lahkhelisid polnud. Ma olen alati arvanud, et suureks saamine on kurjast.

"Pagejad" Armin Kõomägi.

Soovitan soojalt.

"Vahel ma mõtlen, et elu on nagu vetsupaberi rull. Et algul, kui oled alles noor, siis tõmbad kohe mitu meetrit muretult. Aga nüüd, kus märkad, et papist südamik juba paistab, siis proovid kasvõi ruutsentimeetriga hakkama saada, et ikka kauemaks jätkuks. Aga ega ju uut rulli vist kusagilt juurde ei anta? Või antakse, doktorihärra, kui on näiteks tutvusi?"

Varuelu?Elu varu?

A täna olen tagasi.

"Su silmad on nagu raamat. Nendesse on kõik kirjutatud ja neid on hästi lihtne lugeda."

"Kas sa keerad lehti ka silmades?"

"Jah. Üsna kiiresti saab seda teha. Tühjad valged lehed on."

Vot nii.

Jajajajaaaaaaa.. Elu on praegu täitsa hea. Kõik. Ei kurda. Las ta jääb. Üle pika aja esimeseks jutuks kõlbab küll.
Hingame edasi, eks.