Lugesin päris huvitavat raamatut. Meie laeva miniraamatukogust sain. Tegu oli siis Charles Bukowski "Naistega".
Tagakaas: "Kui ma oleksin naiseks sündinud, oleks minust kindlasti saanud prostituut. Kuna ma aga olin sündinud meheks, siis oli minus pidav iha naiste järele, ja mida lihtsama naised, seda parem. Ja samas naised – eriti head naised – hirmutasid mind, sest lõpuks jahtisid nad su hinge ja seda osa hingest, mis mul veel alles oli, tahtsin ma hoida iseendale. Põhiliselt igatsesin ma prostituute, kõige labasemaid naisi, sest nad olid rämedad ja tundetud ja neil polnud isiklikke nõudmisi. Sa ei kaotanud midagi, kui nad sust lahkusid. Ja samas igatsesin ma õrna ja head naisterahvast, hoolimata hinnast, mida tuli maksta. Kaotajaks jäin ma nii või teisiti. Tugev mees oleks mõlemat sorti naised jätnud kus see ja teine. Aga ma ei olnud tugev mees. Nii võitlesin ma oma naistevõitlust edasi ja võitlesin naise ideega iseendas."
***
"Isegi, kui inimesed polnud abielus, oli neil teineteise vastu teatud kohustused. Tegelikult on usaldusväärsus siis isegi olulisem, sest see pole seadusega kinnitatud."
"Naised on kõik erinevad. Suurem osa naisi on segapuder kõige paremast ja kõige halvemast-nad on suurepärased ja nad on kohutavad. Sellegipoolest on mul hea meel, et nad on olemas."
