-sügav, püsiv ja kõikehaarav kiindumustunne teise sugupoole, laiemas tähenduses teise inimese, mingi nähtuse või idee vastu, eneseohverdusenigi küündiv andumus kellelegi või millelegi (nt. tõe-, vabaduse-, kodumaa- ja ligimesearmastus). Armastus on inimsuse ja inimlikkuse iseloomulikemaid avaldusvorme, sügavalt isikupärane, intiimne, spontaanne ja suurel määral teadvustamatu (alateadvuslik) nähtus, ainult osalt allub see mõistusele ja tahtele. Armastuse tähtsus ja keerukus seisnevad selles, et temas ristuvad looduslik ja ühiskondlik, kehaline ja vaimne, tundmuslik ja mõistuslik, vaistlik ja õpitav, kordumatu ja üldomane./---/
Vana-Kreekas eristati nelja liiki armastust: stiihiline, eksalteeritud, halastamatu kehaline või vaimne eros, individuaalsel sõprusel rajanev philia, õrnaloomuline storge ja ennastohverdav ning andestav agape. Platon tõlgendab armastust(eros) tõe, headuse ja ilu tunnetamine ühendusena. Ristiusk samastab armastuse(agape) jumala olemusega ja rõhutab inimsuhteis armastuse omakasupüüdmatust(ligimesearmastust)/--/
Loomade vanema- ja suguinstinktid, armastuse bioloogilised eeldused, on arenenud armastuseks sedamööda, kuidas inimene on muutunud bioloogilisest olendist ühiskondlikuks. Ühiskond, töö, suhtlus ja kunst on ühendanud need bioloogilised instinktid kõrgeimaks kõlbelisesteetiliseks tundeks. Nüüdisajal on armastus abielu põhimotiiv. /---/ Järjest suureneb armastuse osa isiksuse kujunemises. Et armastus võimaldab tõhusalt avastada oma puudusi ja neist vabaneda, on ta isiksuse väärtomaduste kujundamise tugev ajend.
Loomade vanema- ja suguinstinktid, armastuse bioloogilised eeldused, on arenenud armastuseks sedamööda, kuidas inimene on muutunud bioloogilisest olendist ühiskondlikuks. Ühiskond, töö, suhtlus ja kunst on ühendanud need bioloogilised instinktid kõrgeimaks kõlbelisesteetiliseks tundeks. Nüüdisajal on armastus abielu põhimotiiv. /---/ Järjest suureneb armastuse osa isiksuse kujunemises. Et armastus võimaldab tõhusalt avastada oma puudusi ja neist vabaneda, on ta isiksuse väärtomaduste kujundamise tugev ajend.
ENE 1 A-CENT
Tallinna Kirjastus "Valgus"
1985
42 kommentaari:
Kas Vanas-Kreekas oli elu parem kui praegu, kuna neil oli 4 (ja meil ma ei tea mitu) liiki armastust?
Tuleb nii välja. Kuigi samas kui neid nii palju on, siis on ju raskem valida nende vahel ja siis on ju põhimõtteliselt keerulisem elu.
Aga siis võib äkki kõik järjest läbi proovida?
Võimalik. Aga need tunduvad kõik hõlmavat mingeid teatud külgi. Siis ju ei saa kõikehõlmavat armastust tunda?
Kas praeguses ühiskonnas on siis kõikehõlmav armastus prevaleeriv?
Vaevalt üldse mingisugunegi armastus praeguses ühiskonnas prevaleerib.
Väga tabav märkus.
Seda lugedes võib naerda, et küll on idiootlik ühiskond. Aga samas, kui mõtlema hakata- siis meie ju elame selles ühiskonnas...
Täpselt ja kui nüüd mõtlema hakata, siis see on ju päris paha.
Kas võib olla, et see ongi asjade loomulik käik- Vana-Kreekas 4, siis 1 ja nüüd 0 liiki armastust?
Ehk tõesti. Aga mis saab siis edasi?
Tundub, et on kaks võimalikku teed. Sama tendents jätkub ehk varsti oleme miinustes. Või oleme nullpunkti saavutanud ja ees ootab tõus.
Ja mis need miinused siis endaga kaasa toovad? Ühiskonnas on prevaleeriv vihkamine ja hiljem selle 4 liiki?
Ma oleks vist sama variandi välja pakkunud...
Päris kurb saatus ühiskonnal.
Aga mingi hetk peaks ju see ka end ammendama ja lõpp-punkti jõudma?
Siis on maailma lõpp!
Siis arvatavasti tuleb mingi uus jõud peale ehk.
:)
Taas armastus?
Siis on see nagu majandus. Käib üles ja alla. Armastus ja viha, armastus ja viha.
Ütleme, et lootus on, et armastus tuleb jälle peale. Aga samas, kes teab?
Jah, kes teab. Majandusteadlased on olemas. Aga armastus- või vihkamisteadlased?
Ei oska öelda. Ma kipun arvama, et ei ole. Aga samas maailm on päris suur. Ehk kuskil keegi tegeleb armastuse või vihkamise uurimisega?
Huvitav, kas Laine kui psühholoog oskaks vastata küsimusele "mis saab edasi- kas saabub maailmalõpp, esile tõuseb uus jõud või pääseb armastus taas troonile?".
Ma usun, et kui sa talle maksad, siis ta ehk vaevub mõtlema selle küsimuse peale. :D
Tegelikult ehk ta siiski arvab positiivselt, et armastus võidutseb jälle.
Miks sa arvad, et ta just nii arvab?
Sest ta ei tahaks sulle pettumust valmistada ehk?
Seega ta eeldab, et ma küsin seda, kuna tahan head vastust?
Kas ta nüüd just eeldab seda? Pigem ta tahab sulle hea vastuse öelda, sest ta tahab ka kuulda seda. Sest kas sa ise tahaksid kuulda, et järgmised paar sajandit valitseb maailmas vihkamine? Ma pigem elaksin teadmatuses.
Ma arvan, et ma tahaksin tõde teada. Aga kui see peaks hirmus koledaks osutuma, siis võib-olla soovin, et ei teaks :D
Ent sinu mõttekäiku analüüsides, inimene kinnitab teisele, et kõik on tore ja läheb üha paremaks, sest ta tahab end sellesse uskuma panna?
Ehk siis põhimõtteliselt sa ikkagi tahaks teada midagi head, mitte midagi väga halba :D
No on ju lihtsam uskuda sellesse, mida sa teistele räägid. Kui ma ütlen sulle, et homme tuleb hea päeva, siis on sellesse lihtsam uskuda. Öeldes aga, et homme tuleb väga halb päev, sisestan seda ju endale ka. Või umbes nii?
Tahaks teada, kui see väga halb ei ole... :)
Vist on jah nii. Siis tuleb välja, et ravitsejad, psühholoogid jms, kes teisi peaks aitama, aitavad (kas just eelkõige, aga suures osas ikka) iseennast kah.
Ma olen kuskilt kunagi kuulnud(ei mäleta kes ja kus), et keegi läks psühholoogiat õppima sellepärast, et ta tahtis enda probleemidele/küsimustele vastuseid saada.
Kui ta hästi õppis, siis ta suutis vähemalt ühe inimese elu taas õigetesse rööbastesse tõmmata :)
Täpselt. Ja siis, kui ta enda elu on paigas, siis ma usun, et tal tuleb teiste aitamine ka palju paremini välja.
Siis tuleb välja, et enne ei saagi teisi aidata, kui oled ennast aidanud?
Vist jah, sest äkki siis see teiste aitamine ei kuku nii õigesti välja, sest ise pole täiesti korras(kui nii võib öelda)?
Tuleb nii välja.
Ja kui veel provotseerivaid küsimusi õhku paisata, siis need, kes psühholoogiat jms õppima asuvad, "pole päris korras omadega"?
Kas nüüd just nii üldistavalt, aga äkki osad neist tõesti?
Huvitav, kas ülikoolidele ongi ette nähtud, et nad peavad mingi osa üliõpilastest selliseid vastu võtma, "kes end veidi analüüsima ja ravima peavad"?
Ma nüüd päris seda ei usu. Pigem inimene tahab ikka ise teada saada, et miks tema või keegi ühes/teises situatsioonis kuidas käitunud on. Ja siis läheb psühholoogiat õppima? Ehk?
Kui mul ükspäev väga igav on, saadan mingile psühholoogia kursusele kirja ja uurin järele :D
Tee seda ja siis anna mulle ka teada :D
Kokku lepitud :)
Postita kommentaar