teisipäev, 19. juuni 2007

Jumalat ei ole kodus.

"Inge ütles mulle kord, ma olevat väga hea inimene,
ja see olevatki minu juures kõige jubedam. Läbinisti

hea ja õilis inimene ei ole võitja, vaid märtri tüüp, ja

ise märtriks saades aitab ta alati märterdada ka teisi.

Ei saa kõigi vastu hea olla, kellelegi head tehes pead

paratamatult kedagi teist sellest ilma jätma."

"Jah, muidugi on ka õilsaid inimesi. Üllaid inimesi.
Julgeid, tarku, ausaid, kindlameelseid, ustavaid,
puhtaid. On nad tavalised? On nad tavaline nähtus?
Te ütlete - ei, seda muidugi mitte. Aga see on ju kole.
Kui kedagi maetakse, peetakse vajalikuks rõhutada, et
ta oli aus, õiglane, ustav, hea seltsimees. Miks? Selle-
pärast, et muidu võidakse arvata, ta oli tavaline inimene."

"Sa oled õnnetu inimene.Ei, mitte nii, nagu sa ise
mõtled ja mullegi püüad selgeks teha. Mitte selle-
pärast, et sa oled kergesti süttiv ja niisama
kergesti kustuv, et sul on ülearu elav fantaasia
ja nii edasi.Sa oled õnnetu sellepärast, et sa pole
kunagi kedagi armastanud. Mitte kedagi."

"Minu jaoks on see siin koht, kus ma pean oma sisemise
tasakaalu kas uuesti leidma või temaga hüvasti jätma.
Ma tahan selgusele jõuda, mis minus on hea ja mis halb,
ja kas viimaks pole need pealtnäha vastandlikud mõisted
minus põimunud, vaid ka teineteisest olenevad ja teine-
teist esile kutsuvad. Kõik mõrvarid on tundelised inimesed."

"Aga kui seda enam pole? Te ütlete, et ma küsin
üldse liiga palju miks ja miks nagu laps. Mis teha,
kui see mind valusalt närib. Me kõik peaksime vist
rohkem miks küsima./--/Näete nüüd, miks ka
näiliselt totratel puhkudel peab küsima: miks?"


Raimond Kaugver "Jumalat ei ole kodus"

2 kommentaari:

M. ütles ...

Head raamatut loed :)

Kessu. ütles ...

Läbi sain eile.
On küll hea jah(Y)