Mõtisklusi Jutuajamistest Jumalaga.

Mõtisklusi tunnetest.

Oma tunnete väljendamine.
See kuidas sõnum vastu võetakse, pole pooltki nii oluline kui see, kui hästi sõnum saadetakse.
Sa ei saa end teha vastutavaks selle eest, kui hästi keegi sinu tõde aktsepteerib; saad vaid anda oma parima, et see oleks hästi edastatud. See aga ei kätki endas ainult sõnumi selgust, vaid ka seda, kui armastavalt, kaastundlikult, mõistvalt, julgelt ja terviklikult seda on tehtud.

Oma tõeliste tunnete mõistmisest.
Tunded on hinge keel, kuid tee kindlaks, et kuulad oma tõelisi tundeid, mitte nendeks maskeerunud mõttekonstruktsioone.

Teistele haiget tegemisest.
Kui käitud vastutustundetult ja kui niisugune käitumine, millega tekitad teisele teadlikult raskusi, kahju ja valu, paneb sind ennast paremini tundma, siis pole sa kuigi kaugele arenenud.

Hirmust ja süütundest.
Süütunne on nagu jahukaste maapinnal - mürk, mis tapab taime.
Süütunde kaudu sa ei kasva, vaid närtsid ja sured.

Kurbusest.
Kurbus on loomulik tunne. See on see osa sinust, mis võimaldab sul hüvasti jätta, kui sa seda teha ei taha; väljendada - endast välja tõugata, edasi suunata - oma sisemist kurbust mingi kaotuse kogemisel.

Hirmust.
Eluterve hirmu eesmärk on tekitada sinus ettevaatlikkust.
Ettevaatlikkus on tööriist, mis aitab su keha elus hoida.

Mõtisklusi enesetunnetamisest.

Enesehinnangust.
Laps teeb vigu. Ta seisab. Ta teeb esimesi samme. Ta kukub maha. Ta tõuseb jälle püsti ja klammerdub veidi vankuvana oma emme jala külge.
Kas see teeb lapse ebatäiuslikuks?
Tõde on täpselt vastupidine. Laps on täiuslikkus ise, läbinisti imetlusväärne.
Seda oled ka sina.

Mõtisklusi suhetest.

Loomulikust käitumisest.
Kui käitud armastavalt, käitud ka loomulikult. Kui reageerid hirmunult, solvunult, vihaselt, käitud ehk normaalselt, kui mitte iialgi loomulikult.

Oma käitumise vaagimisest.
Las iga suhtes oleva inimese mureks olla ainult, ainult, ainult tema Ise, mitte tema partner... Sest kõige armastavam inimene on see, kes on Enesekeskne.