Lugesin päris huvitavat raamatut. Meie laeva miniraamatukogust sain. Tegu oli siis Charles Bukowski "Naistega".
Tagakaas: "Kui ma oleksin naiseks sündinud, oleks minust kindlasti saanud prostituut. Kuna ma aga olin sündinud meheks, siis oli minus pidav iha naiste järele, ja mida lihtsama naised, seda parem. Ja samas naised – eriti head naised – hirmutasid mind, sest lõpuks jahtisid nad su hinge ja seda osa hingest, mis mul veel alles oli, tahtsin ma hoida iseendale. Põhiliselt igatsesin ma prostituute, kõige labasemaid naisi, sest nad olid rämedad ja tundetud ja neil polnud isiklikke nõudmisi. Sa ei kaotanud midagi, kui nad sust lahkusid. Ja samas igatsesin ma õrna ja head naisterahvast, hoolimata hinnast, mida tuli maksta. Kaotajaks jäin ma nii või teisiti. Tugev mees oleks mõlemat sorti naised jätnud kus see ja teine. Aga ma ei olnud tugev mees. Nii võitlesin ma oma naistevõitlust edasi ja võitlesin naise ideega iseendas."
***
"Isegi, kui inimesed polnud abielus, oli neil teineteise vastu teatud kohustused. Tegelikult on usaldusväärsus siis isegi olulisem, sest see pole seadusega kinnitatud."
"Naised on kõik erinevad. Suurem osa naisi on segapuder kõige paremast ja kõige halvemast-nad on suurepärased ja nad on kohutavad. Sellegipoolest on mul hea meel, et nad on olemas."
21 kommentaari:
See on suurepärane raamat minu meelest.
Kas see vanuseskaala on ka sealt?
Oled lugenud?
Eih. Leidsin netist pildi lihtsalt.
Ma lugesin peaaegu kohe siis, kui see eesti keeles ilmus (võib olla see oli uus kordustrükk, aga mingi paari aasta eest see oli).
Pilt on ka muidugi paljuütlev :P
Selgeselge.
Tõsi :D
Kui see raamat eesti keeles ilmus, siis tuli sellest teosest ka mingis raadiosaates juttu. Et kuidas naised sellesse suhtuvad.
Üks vanem daam rääkis, et esimesed paar-kolmkümmend lk (oli vist nii) olid sellised, et ta tahtis raamatu minema visata, aga kiuste pärast luges edasi ja kui üle poole loetud oli, siis taipas, et see on ikkagi kirjandus, mitte saast.
Kuidas sinuga lood on?
Pealt näha selline jube konkreetne ja radikaalne, aga kui veits kaugemale mõelda, siis ühinen tädikese viimase arvamusega, see on ikkagi kirjandus. Mulle täitsa meeldis kokkuvõttes.
Ja ma leidsin päris palju häid tsitaate. Eriti need kaks.
Seda ma usun, et sealt häid tsitaate leiab :P
Ja ma arvan, et kuna sa kogu aeg neid nii hoolsasti üles märgid, siis sul on plaan mingi hetk oma tsitaadikogumik välja anda?
Plaani ei ole, aga plaan võib alati tekkida. Ja siis on hea, kui tsitaadid olemas on.
Seda küll. Muidu peaks neid veel ise välja mõtlema hakkama.
Just. Sellega ma hakkama ei saaks.
Arvad? Mina tegelikult usun, et saad. Lase käia ja proovi üks välja mõelda, siis tead :)
Ma arvan, et see peaks niimoodi käigu pealt tulema, siis tuleb raudselt parem, kui pingsalt istuda ja mõelda seda.
Seda küll. Tegelikult on ehk koolitöödega ka nii, et lastel peaks olema rohkem vabadust. Et las kirjutavad suvalisel teemal, küll siis pärast on näha, kas on midagi peanupu sees või mitte. Vägisi, kindlal ajal ehk konkreetses tunnis, ei pruugi see õnnetuda.
Peale sunnitult on keskendumine suht raske jah. Aga samas eks sellepärast ongi koolis see vägisi värk, et see lõpuks hakkaks nagu loomulikult ise tulema. Et oskaks koondada mõtteid lõpuks.
Aga on seda vaja? Kas maailma poleks äkki parem koht, kui me saaks mõelda ja teha seda mis kõige paremini välja tuleb?
Ehk tõesti. Aga kas siis äkki ei valitseks maailmas liiga suur kaos? Erinevatele valdkondadele poleks inimesi, sest äkki keegi ei arvaks, et ta on kõrgmatemaatikas, söögi tegemises või põllumajanduses hea.
Njaa, seda küll. Kuid on ju ka lause, et küll loodus kõik ise paika paneb. Või samas äkki jõuaksime siis tõesti tagasi kiviaega...
Kas saab selle peale täielikult lootma jääda, et loodus kõik paika paneb?
Seda saab ainult ühte moodi kontrollida.
Seda küll jah. Siis jääb vist kontrollimata?
Vist küll....kahjuks.
Postita kommentaar