kui Sul on õhupall"
(Karupoeg Puhh)
(Karupoeg Puhh)
Ja kõrgel näen hõljumas valgeid pilvi.Ja minu käed, tiibadeks muutuvad mu käed.Kui siis ükspäev lennates suurisilmi.Kõik hää on jääv, nii väiksed all tunduvad kõik mäed.
29. - 30. märts Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumis.Kokkuvõttes oli päris huvitav.Sai osaleda tähtsate(päris kindel ma selles ei ole, kui tähtsad need olid) otsuste tegemisel ja sai valide uut juhatust.Ütleme nii, et enam-vähem jäin valikuga rahule.
Ta võtab mu käest kinni.Viib mu akna poole.Ütleb enda pool pudikõnega: "Vaatame õue."Ja nii me siis oleme seal akna peal.Minut, kaks minutit, viis minutit, kauem veel.Seal on tema jaoks ikka midagi uut ja huvitavat.Väike putukas - see hirmutab teda natuke.Ma lükkan putuka minema ja ta hakkab naerma. Samamoodi väikese mustusekübemega aknalaual.Talle meeldi akna peal.Ta vaatab ringi erinevates suundades ja tema jaoks on, mida uurida.Sealt teda ära saada on raske ja kui see õnnestub, siis poole tunni pärast tahab ta jälle õue vaadata.

"Vahel on elu nii täiuslik.Kas pole?Peab olema. Et teha heaks kogu see raske koorem.Sa pead õppima käima.Sa pead õppima rääkima.Sul tuleb kanda seda kohutavat, naeruväärset mütsi, mille vanaema sulle ostis.Ja sa ei saa oma sõna sekka öelda.Ja kui hiljem oledki natuke vanem ja saad valida, mis mütsi sa kannad,ei saa sa valida, mida pannakse kohvikus nendesse lihapallidesse.Või millal armuda.Asjad juhtuvad ja sul tuleb nendega lihtsalt hakkama saada."
Vaatasin aknalauale.Seal oli midagi muutunud.