Ja kõrgel näen hõljumas valgeid pilvi.Ja minu käed, tiibadeks muutuvad mu käed.Kui siis ükspäev lennates suurisilmi.Kõik hää on jääv, nii väiksed all tunduvad kõik mäed.
teisipäev, 14. detsember 2010
Ostan/müün/vahetan mõistust.
Sees on nii palju. Liiga palju. Aga kuidagi välja ei tule. Isegi üle ei aja. Lihtsalt istub mu sees ja sööb mind. Kohe isuga närib.Raske on mitte mõelda.
8 kommentaari:
sinu vastuseid loeks küll (kopeeri küsimused):
http://tasuja86.blogspot.com/2010/12/kettkiri.html
Soovitan kirjutada, kui rääkimine ei aita.
Kusjuures praegu ei tule vist kirjutades ka välja.
Proovisid?
Tahtsingi siia kirjutada. Kõik mis tuli oli see sissekanne.
Njaa... raske lugu...
Tean, aga nüüd juba on veits parem seis.
Tore kuulda.
Postita kommentaar