kolmapäev, 12. september 2007

Ma mõtlesin.

Jah, vahel juhtub seda.

Ojari just ütles, et ta juba mitu päeva ootab ja vaatab,
et kas mul on juba naljakas või ei.
Enam ei olegi nii väga naljakas.
Loomulikult harjumatu, aga kurat.
Ütleme ausalt: Ojari tundub ÕNNELIK.
Ja see on ju ainult hea.
Loodame siis kõik, et asjad saavad korda.
Ja nemad saavad õnnelikud olla.

Ja siis on veel tema ka.
Ta ütleb, et ta ei tea, mida tunneb.
Eile enne kui magama jäin läksid mõtted neile.
Ja siis tuli meelde, et mul oli kunagi blogi,
et tahaks endale SUUREPÄRAST SÕPRA.
Ja siis ta ütles Maarjale, et tema tahtis vist ka seda.
Ma arvan, et nüüd on ta selle leidnud temas.
Ja äkki ei räägi nad sellepärast asju selgeks,
et nad ei taha seda rikkuda.
Peaasi, et ka nemad õnnelikud on.

"Ma tahan olla öö su akna taga.
Ma tahan olla kardin akna ees.
Ma tahan olla padi, millel magad.
Ma tahan olla kaelast saati vees."

Kommentaare ei ole: