Meie nimetame seda klassiläbuks=D

Taaskord oli tore teiega, mu kallid vanad klassikaaslased.

Siiski pean tõdema, et te kannatate vähem kui NG-kad=D
Ma ei teagi nüüd, kas teie pole harjunud jooma või
oleme meie seal joodikud.
HUVITAV.

Ütleme nii, et nalja sai ka ikka päris palju.
Mulle meeldib ka telefonikõne peale umbes
500m eemal olevasse majja joosta, et päästa
Kirss klassivenna käest=D
Ja puu taga on päris tore peita ennast ja sealt
sõnumit saata 3m eemal seisvale Kirsile.
Ma suhtlesin Kirsiga üle pika aja jälle.
See tuletas meelde, kui kuradima TOREDAID aegu/sündmusi
mul selle tüdrukuga oli.
Tahaks neid tagasi, aga ma usun, et natuke isegi saame=)
Peab ainult üritama.

Ja taaskord sain ma sinuga rääkida.
See hakkab juba traditsiooniks muutuma ja see on ainult HEA.
Sina kurdad mulle ja mina sulle.
Probleemid jäävad ka suhteliselt samaks, aga mis seal ikka.
Siiski on igakord midagi erinevat.Üks kord rääkisime raudtee
rööbastel istudes ja seekord oli siis huvitavaks nüansiks
mingi tundmatu vene viin=D
Sa oledki see, kes neist sealt kambast natuke rohkem kannatab.
Sellepärast ma vist räägingi sulle, et sa saad siis veel aru=D
See on lihtsalt nii hea tunne, kui me istume kuskil eemal
ja arutame, isegi kui jutt on sama=)
Ma lihtsalt armastan sind selle traditsiooni pärast.
AITÄH.

Pidu lõppes nelja aeg.Rahvas läks koju.
Natuke koristasin veel ja siis läksin magama.

Tänane päev möödus suhteliselt kogu aeg toas vedeledes.
Vahepeal sai korraks õue.

"Tahan kinni hoida millestki, mis püsib.
Nii ma näen, kuis olen muutunud.
Ja ei jõgi minult enam palju küsi.
Nii ma tunne, kuis mind aeg on puutunud.

Aga ikkagi teid seismas näen ma uksel.
Nõnda tuttav on see vaikimise keel
ja ma tean, see pole saatmine, vaid kutse.
Kõige rohkem ühe tunni istun veel."